/nginx/o/2020/11/11/13468224t1h064e.jpg)
Mõni nädal tagasi otsustati, et Eesti 2021. aasta kvoot on 55 000 tonni jagu pelaagilisi kalu, mis on umbes 2500 tonni vähem kui tänavu. Kilukvoot kasvab tänavuselt 24 072 tonnilt järgmiseks aastaks 25 539 tonnini, räime saab Liivi lahest püüda 15% rohkem (2021. aastal 18 215 tonni), aga Läänemere avaosast 36% vähem kui sel aastal.
Liivi Lahe Kalanduskogu juhatuse esimees Arne Taggo (pildil) kinnitas, et Liivi lahe kvoodid on viimastel aastatel ilusti tõusnud. „Oleme pikkade läbirääkimiste tulemusena saavutanud Liivi lahe kalakvootide pikaajalise keskmise. Samas on need paigas vaid järgmise aasta osas. Kalurid ei ole unustanud nelja-viie aasta taguseid aegu, kui kalakvoodid olid täielikus madalseisus ja neid aegu ei taha keegi tagasi. Kui rääkida üldisest kalavarust, siis seis on üldjoontes hea.”
Kogu tegevjuhi Esta Tamme sõnul teevad kaluritele muret kavandatavad seadusemuudatused, mida tahetakse kehtestada eelnevaid uuringuid ja kalandussektori seisukohti arvestamata. „Kalapüügiseaduse eelnõu, kus parlamendi mõttekoja liikmed hakkavad ümber jagama ajaloolist püügiõigust, ei sobi meile kohe kuidagi.”
Samuti ei taha kalurid ja nende huvide eest seisjad Tamme kinnitusel nõustuda tuuleparkidega, mida planeeritakse rajada Eesti rannikumerre ja millest üks peaks kerkima ka Liivi lahte. Rannakalurid ei ole uuenduste vastu, pigem on neil mure keskkonna pärast ja tõsiselt häirib riigi soov vajalikud uuringud tegemata jätta. Tegemist on investeeringutega, mis mõjutavad mitut põlvkonda, ja hiljem on valesti tehtud otsuseid raske tagasi pöörata.
Kalurid on koostanud pikad kirjad nii mereala planeeringu vastuväideteks kui ka Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise programmi juurde, aga suures osas jäetakse nende ettepanekud arvestamata, viidates sellele, et uuringud on mahukad ja pikaajalised ning igal pool maailmas juba on tuulepargid.