/nginx/o/2020/10/29/13443878t1hd324.jpg)
Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu Ülikooli teadlased kinnitavad esmaspäevases ühispöördumises, et metsasektoril on ülisuur potentsiaal kliimaneutraalsuse saavutamisel ja rõhutavad oma pöördumises metsa ökoloogilisi väärtusi ning sotsiaalmajanduslikku mõju kogu Eestile, eriti maapiirkondade arengule.
Nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik selgem riiklik metsa ja metsandustegevuse statistika, et vähendada andmete väärtõlgendamist ning plaanida tulevikku.
Teadlaste hinnangul vajab Eesti tugevat metsateadust. Samuti tuleks käivitada valdkondade ülesed teadusuuringud, et saavutada metsa poolt pakutavate erinevate hüvede, sealhulgas majanduslike ja ökoloogiliste tegurite vaheline tasakaal. «Edusammud puidu väärindamisel eeldavad senisest tihedamat koostööd riigi, ettevõtluse ja ülikoolide vahel,» ütles pöördumisele allakirjutanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Urmas Varblane.
Eraldi pööravad teadlased rõhku puidu tõhusale väärindamisele Eestis. Puitu tuleks väärindada ka keemiliselt. Tselluloos on maailmas kõige enam levinud (bio)polümeer ja ainus alternatiivi naftakeemiapõhiste pakkematerjalide asendamiseks. Puidu mehaanilise väärindamise toetamiseks ning Eesti puittoodetele globaalse konkurentsivõime tagamiseks tuleb arendada puitarhitektuuri, disaini ja materjali- ning inseneriteadusi.
«Seni kuni suudame säilitada töökohti maal, aitame täita ka riigi põhiseaduslikke kohustusi, milleks on eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade,» märkis pöördumisele allakirjutand Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) inseneriteaduskonna professor Argo Rosin. «Juba täna on metsandussektor üks Eesti olulisemaid tööandjaid ja Eesti väliskaubanduse bilansi tasakaalustajaid. Võttes arvesse tänaseid globaalseid kliimaneutraalsusele suunatud trende saab metsandussektor kasvatada Eestis loodavat lisandväärtust ja luua ühiskonnale laiapõhjalisemat heaolu, sealhulgas väärtustades bioloogilist mitmekesisust,» lisas Rosin.
Teadlaste hinnangul on ajakirjandusel oluline roll metsadebatis. See peab olema faktipõhine ja objektiivne, kõiki osapooli kaasav ja arvestav. Metsanduses ühiskondliku kokkuleppeni jõudmine eeldab tasakaalukat dialoogi, kompromisse ja ühisosa leidmist kõikide huvigruppide vahel. Tänaste emotsionaalsete ja faktikaugete survestamiste vähendamiseks tuleks riigil luua üheselt mõistetav statistika näidislaud.
Oma pöördumises tuginevad teadlased Euroopa Liidu roheleppele ning ÜRO rahvusvahelisele kliimateadlaste raportile.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)