/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2009/01/19/119584t1h6fb1.jpg)
Eesti relvakandjad on juba aastaid käinud Lätis Cēsise linnas Võnnu lahinguaastapäeva tähistamas ja teinud seda lätlaste kutsel.
Eestlased on aastaid käinud Cēsises lahingu aastapäeva tähistamas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meid on iga aasta sinna kustutud, kuna ajalooliselt on Kuperjanovi pataljoni olnud sellega seotud,» ütles Kuperjanovi pataljoni teabeohvitser Margus Isotamm Postimees.ee'le. tema teada tehakse seda juba 90-ndate aastate algusest alates.
Suhted lõunanaabritega on Isotamme sõnul saanud alguse Vabadussõjast. «Ja siiamaani peetakse seda meeles, vähemalt meie pataljoni, ja on kutsutud nende tähistamiste juurde ka,» selgitas ta.
Eelmisel aastal käis Lätis liputoimkond ja paar ohvitseri, kuna pataljonis ei olnud sel ajal sõdureid. «Aga on käidud ka rühmadega,» sõnas ta.
Esialgse kava kohaselt läheb kuperjanovlaste esindus ka tänavusele võidupühaparaadile ning seekord on kavas minna kuni rühma suuruse üksusega ehk ligi 20 mehega.
Isotamme sõnul pole viimasel ajal Lätti minnes relvi kaasa võetud. «Tähtis on see, et me oleme seal kohal. On rühm, kes näitab ennast, relvad ei ole meie jaoks nii oluline,» selgitas ta.
Isotamme sõnul suhtutakse eestlaste osalemisse Võnnu lahingu aastapäeva tähistamisel positiivselt. «Seal on ka langenud eestlaste mälestusmärke, mis on tõesti korras. See näitab seda, et inimesed hoolivad sellest, mis on omal ajal olnud,» tõdes ta.
President Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul ja kokkuleppel Läti riigipea Valdis Zatlersiga korraldab Kaitseliit tänavuse võidupüha paraadi Põhja-Lätis Cēsises, et tähistada Võnnu lahingu 90-ndat aastapäeva.