Reformierakond tegi riigieelarvesse kümme muudatusettepanekut (3)

«Eelarve peab saama paremasse seisu, kui see hetkel on. Laenuraha arvelt tuleb teha edasiviivaid investeeringuid, mis heaolu kasvatavad. Riigi raha jagamine peab olema ausatel ja õiglastel alustel, mitte lähtuma sellest, kes valitsejatele lähedal seisavad,» selgitas Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas.

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri ütles, et ettepanekud vähendavad raha raiskamist ja poliitiliste suvaotsuste alusel laiali jagamist. Selleks soovib erakond viia valitsuses ja riigikogus jagatavad katuserahad tasandus- ja toetusfondidesse, kust neid jaotatakse õiglasel põhimõttel omavalitsuste vahel ning seejärel saavad omavalitsused ise otsustada, mis on need konkreetsed projektid, mida ellu viia. Samuti tehakse eelarvesse ettepanek sulgeda rahvastikuministri büroo ja viia selle tegevused ministeeriumitesse tagasi.

Reformierakonna ettepaneku järgi tuleks turismisektorit katuserahade arvelt toetada 24 miljoni euroga. «Turism on eriti just Tallinnas selles kriisis kõige tugevamini kannatanud, valitsus aga ei plaani sektorit üldse toetada,» märkis Maris Lauri. «Me soovime suunata raha selleks, et tagada Eesti turismisektori konkurentsivõime tulevikus ja teha seal selleks vajalikke muudatusi.»

Samuti teeb Reformierakond ettepaneku vabastada keskmised pensionid tulumaksust. Maris Lauri sõnul on keskmise pensioni tulumaksuvabastus asi, mida valitsus on küll lubanud, kuid sõnadest pole kaugemale jõudnud. «Reformierakonna valitsustes oleme alati pidanud oluliseks, et keskmine pension oleks tulumaksuvaba ja seda põhimõtet järgime ka nüüd,» ütles Maris Lauri.

Ettepanekute järgi tuleks poolteist miljonit eurot eraldada selleks, et hakata ette valmistama üleminekut ühtsele eestikeelsele haridusele. 

Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku viia riigieelarve kulud ja tulud tasakaalu aastaks 2023. «Eesti riigieelarve puudujääk kasvab 2021.aastal võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega enim. Kui teistes riikides prognoositakse eelarvetasakaalu parenemist 2020.aastaga võrreldes, siis Eestis hoopiski eelarvepuudujäägi kasvu. Seda olukorras, kus 2020.aasta Eesti tervise- ja majandusarengud on olnud ootustest ja prognoosidest paremad ning ka majandusprognoos 2021.aastaks on üpriski tugev 4,5 protsenti,» öeldakse eelarve seletuskirjas.

Veel teeb Reformierakond ettepaneku eraldada raha rakendusuuringute keskuse loomiseks, mis peaks aitama ülikoolides loodud teadmistel paremini ettevõtlusesse jõuda.