Miks tööstused piima eest rohkem ei maksa?

Tööstused on tarne­ahelas kõige halvemas positsioonis – ühelt poolt pitsitab hindadega kaubandus, sest kõik tahavad müüa kõige odavamalt, kuna hinnatundlikkus Eestis pigem võimendub, sissetulekud langevad ja töötuid tuleb juurde. Teisalt soovivad farmerid õiglasemat hinda.

Hinna aga määrab turg. Praeguses olukorras on nõudlus vähenenud, eriti välisturgudel. Kuna Eestis toodetakse piima 80 protsenti rohkem, kui ise tarbime, siis ekspordi tagasilöögi tõttu jääb see piim siseturule ja nõudmist samas nii palju ei ole. See ongi viinud hinnad langusesse. Seda näitab ka statistika.

Väga tihedas konkurentsis tahavad kaupluseketid meelitada inimesed poodi teatud kaupade ülimadalate hindadega ja kilepiim on üks nendest toodetest. Turumajandus pole alati loogiline – kui nõudlus langeb, on hinnad ikka samad. Hind kujuneb nõudmisest-pakkumisest ning jälgitakse turusuundumusi ja -hindasid. Seda ei saa pahaks panna.

Isiklikult muidugi arvan, et 39 senti piimaliitri hind on liialt vähe – me nagu ei väärtustagi nende inimeste tööd, kes on konkreetse toote taga. Siiski on tähtis, et tööstused jõuavad piima iga päev vastu võtta ja toodeteks teha. Kui on head ajad, on kõigil hästi, kui tuleb kriis, kaotavad mõlemad osapooled ja odavast hinnast võidab tarbija.