:format(webp)/nginx/o/2020/10/27/13439063t1hcf49.jpg)
Eesti põhiseadus tunnistab Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruumi lahutamatuks ja jagamatuks tervikuks. Mis saab siis, kui kõrgem riigivõimu kandja, rahvas, väljub administratiivsetest piiridest ning laiendab digitaalselt riigivõimu teostamist, kirjutab ettevõtja Toomas Vitsut (KE).
Erinevalt infoühiskonnaeelsest ajast ei pea Eesti enam näiteks Lätile sõda kuulutama, et suuremaks riigiks kasvada. Piisab sellest, kui riigi digitaalne ülesehitus ületab tema piire ning kasvatab riigi kasvõi Hiina müürini (või ka kaugemale). Tänu digiajastule, internetile ja infotehnoloogiale hakkab ka riigi ülesehitus muutuma. Eesti on olnud nende muutuste eestkõneleja, katsetaja ja uuenduste rakendaja. Need elu muutvad tendentsid on kasulikud just Eesti-suurusele riigile, sest võrdsustavad väikeriigi nutika tegutsemise korral territooriumilt ja rahvaarvult suuremate riikidega.
Riikide pikaajalised eesmärgid ning arengustrateegiad koonduvad peamiselt kahe omavahel läbi põimunud telje ümber: majandus ja julgeolek. Strateegilised sihid seonduvad riigi julgeoleku ja majandusega või sõjalise võimekuse suurendamise ning majanduslike huvide kaitsmisega.