Nädalavahetusel toimub kümneid matku Eesti põlisloodusesse

Kohalike giidide juhtimisel saab matkata soodes, rabades ja metsades, sõita jõgedel, külastada saari ja tutvuda mererannikuga. Matkad toimuvad üle Eesti kõigis meie rahvusparkides ning paljudel looduskaitsealadel. 

Eesti põlisemateks loodusmaastikeks on sood, mille kujunemine algas kohe pärast jääaja lõppu. Sood ja rabad on koduks Eesti looduse sümbolliikidele nagu hundid, ilvesed, karud ja kotkad. Nemad oskavad eriti lugu pidada privaatsusest, mida soomaastik pakub. 

Kel huvi huntide vastu, sel tasuks minna matkale Laukesoosse, kus huntide eluolust räägitakse. Erineva pikkusega rabamatkadele oodatakse huvilisi Raplamaa soodesse Palasil, Jalasel, Linnurabas, Loosalus, Luitemaale, samuti Emajõe-Suursoos, Meenikunnos, Nigulas, Ohepalus,  Soomaa rahvuspargis ja Nätsi-Võlla rabas. 

Merd ja rannikut saab uurida hülgevaatlusretkel Malusi saarestikus, jalgsimatkal Vormsi  saarel, Osmussaarel, Saaremaal Harilaiul või Odalätsis, Lahemaal Pedassaare poolsaarel ja Juminda poolsaarel.    

Eesti käänulised jõed erinevad vägagi sellest, mida võib näha Lääne-Euroopas, kus jõed on kaevatud kanaliteks ja kammitsetud paisudega. Eesti jõed voolavad enamuses oma looduslikes sängides ning on elupaigaks paljudele liikidele. Keda tõmbab rohkem vee poole, saab matkata jalgsi Valgejõe ürgorus või avastada jõgesid kanuudel Emajõe-Suursoos, Soomaal ja mitmel pool mujal üle Eesti.

Põlismetsadesse viivad retked Lahemaa rahvuspargis, Karula rahvuspargis ja Toolse maastikukaitsealal. Põlislooduse nädala lõpetavad matkad Hiiumaa liivikutel ja luidetel ning teemaõhtu «Põnev Põder» Matsalu rahvuspargis. 

Kõikidele üritustele on vajalik eelregistreerimine. Kogu põlislooduse nädala eriprogrammi näeb loodusturismi ühingu veebilehel https://www.loodusturism.com/polisloodus.