EKI keelekool: kus murded elavad?

Murdekeele kasutus hakkas Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kahanema, mõnel pool – näiteks keskmurde alal – kiiremini, mõnel pool – saartel ja Lõuna-Eestis – aeglasemalt. Tekkis vajadus veel säilinud keelekasutust talletada. 1920ndatel-30ndatel tegelesid murdekeele kogumisega Emakeele Seltsi stipendiaadid. 1947. aastal võtsid süstemaatilise kogumise töö üle Eesti Keele Instituudi (tol ajal Keele ja Kirjanduse Instituudi) keeleuurijad. Algul kirjutati sõnad ja pikemad jutud üles kuulmise järgi, 1956. aastal võeti kogumisretkele esimest korda kaasa ka magnetofonid. Koos murdesõnadega koguti ka koha-, isiku- ja loomanimesid. Suvel lindistatu pandi sügise ja talve jooksul kirja murdetekstide vihikutesse, valitud sõnad talletati kartoteekidesse ja murdekogumisreiside mälestusi kajastati päevikutes. Sõnavara kogumisse panustasid nii sõnasedelite kui pikemate tekstidega ka Emakeele Seltsi vabatahtlikud murdekorrespondendid. Sellisel viisil koguti mitmekümne aasta jooksul tohutu hulk keelematerjali kõigist 117 Eesti kihelkonnast. Kui murdekeele kogumine 1990ndatel aastatel lõpetati, oli Eesti Keele Instituut saanud endale maailma suurima eesti murdekeele kogu.

Kõik need tuhanded tunnid lindistusi, sajad tuhanded leheküljed murdetekste ja päevikuid ja miljonid kartoteegisedelid on siiamaani hoiul Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Seltsi ühises eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivis (EMSUKA). Need ei seisa seal aga jõude, vaid elavad üsna aktiivset elu.

EMSUKA murdekartoteegi põhjal koostatakse eesti keele kõige suuremat sõnaraamatut, «Eesti murrete sõnaraamatut» ja mitmeid väiksemaid piirkondlikke murdesõnaraamatuid ja -sõnastikke. EMSUKA kogud toetasid nii «Eesti etümoloogiasõnaraamatu» ja «Eesti kohanimeraamatu» koostamist. Samuti on sõnavarakogud ja tekstid abiks mitmete muude teaduslike tööde kirjutamisel, näiteks hiljuti ilmunud «Eesti murrete grammatika».

EMSUKA kogud pole aga kiivalt hoitud ainult teadlaste ja leksikograafide jaoks, vaid mõeldud kasutamiseks kõigile. Arhiivimaterjale on juba paarkümmend aastat viidud digitaalsele kujule. Et oleks lihtsam otsida ja kergem kasutada, on loodud EMSUKA veebiandmebaas http://emsuka.eki.ee. Sealtkaudu saavad salvestusi kuulata ja vihikuid lugeda nii teadlased Eestist ja kaugemaltki kui ka teised huvilised. Need, kes tahavad kuulata oma pereliikmete jutustusi arhiivisalvestustel, need, keda huvitab vana aja eluolu, need, kellele lihtsalt meeldib kodukandi keele kõla. Kõik, kelle hinges, südames ja suus murded elavad.