/nginx/o/2018/03/09/7672331t1h67f2.jpg)
/nginx/o/2020/10/07/13396878t1ha0fe.jpg)
Traditsiooniliselt külastasid mahetootmise asjatundjad suve lõpus mahetootjaid, kelle seast valida parim. Maa Elu tegi kolmepäevase reisi kaasa.
Parimaid mahetootjaid ühendab soov loodust säästa
Parima mahetootja valib välja erialaspetsialistidest koosnev hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Marika Ruberg, Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts, Eesti Mahepõllumajanduse SA tegevjuht Airi Vetemaa, Erto mahetalu peremees Margo Mansberg, Kasesalu mahetalu perenaine Veeve Kaasik ja Põllumajandusuuringute Keskuse peaspetsialist Karli Sepp.
Konkurssi korraldab Maaeluministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parim mahetootja valitakse üheteistkümnendat korda. Võitja selgub tänavu sügisel. Konkursi eesmärk on innustada maheettevõtjaid ning edendada mahepõllumajandust.
Eesti suurima mahepiimatootja toodang muudkui kasvab
Martin Vallikivi (vasakul) on piimatootmise järk-järgult üle võtnud isa Matilt, kes jagab kogemusi ja õpetussõnu pojale seniajani.
Kristina Efert
Hiiumaal peab Martin Vallikivi Männaka OÜ robotlaudas Eesti suurimat mahepiimakarja. Tänu Saaremaa Piimatööstusele jõuab Männaka mahepiim MO Saaremaa kaubamärgi all puhta toidu austajateni üle Eesti. Männaka on ka Saaremaa Piimaühistu liige.
Martin on piimatootmise järk-järgult üle võtnud isa Matilt, kes jagab kogemusi ja nõuandeid pojale seniajani. Mati on lehmadega kokku puutunud maast madalast. „Juba kaheksaselt saadeti karja,” täpsustas ta.
Oma piimatootmise rajas Mati veerand sajandit tagasi, alustades 12 lehmaga. Ta on olnud kogu aeg mürgitamise vastu, mahetootmise märk on 2009. aastast.
Arenguhüpe toimus 2011. aastal, kui Mati Vallikivi Kalda talu omandas Männaka. Sealt said Vallikivid juurde 350 hektarit haritavat maad ja 323 veist, sealhulgas 54 lüpsilehma ja 53 ammlehma. Tänaseks on farmis 342 veist, neist 197 on lüpsilehmad. Aga Männaka tugevus pole karja suurus, vaid tootmise kvaliteet.
2018. aastal valminud Hiiumaa suurima mahepiimatootja OÜ Männaka uus laut on Hiiumaa suurim ja moodsaim maheveistele mõeldud hoone, mis mahutab 258 lüpsilehma. Lauda kogumaksumus oli 1,5 miljonit eurot. Miljon kulus ehituseks, ülejäänu seadmetele. Kolmandik rahast saadi PRIA toetusest, ülejäänu oli Vallikivide omafinantseering. Kulud plaanitakse tagasi teenida 12–13 aastaga.
Kui käsitsi lüps käis kaks korda päevas, siis robotiga on lüpsikordi kolm. Piimatoodang on järjest kasvanud. Lüpsirobot töötab preemiasüsteemil: mida rohkem lehm piima annab, seda rohkem saab vastutasuks jõusööta. Martin pole kordagi töökindlate robotite soetamist kahetsenud. Õnneks on MO Saaremaa kvaliteetne mahepiim nõutud ja piima turustamine pole probleem, kuigi kokkuostuhind võiks olla parem. Martin loodab, et viie aasta pärast on robotlüpsilauda kõrvale kerkinud uus moodne noorloomalaut.
Männakal on kasutada 943 hektarit põllumajandusmaad, millest umbes pool on rohumaad ja poolel kasvatatakse eri kultuure. 83 protsenti ettevõtte käibest tuleb siiski mahepiimast.
Rannaniitude hooldaja jätkas tänu juhusele
Raido Raba kasvatab oma loomadele sööda ise.
Kristina Efert
Läänemaal on Uus-Vainu mahetalu peremees Raido Raba suure pühendumisega üle 20 aasta mahedalt põldu harinud ja lihaveiseid kasvatanud.
Talu rajas tema isa 1989. aastal. Kümme aastat hiljem, kui isa siitilmast lahkus, võttis Raido talupidamise üle. Lüpsilehmi oli 12 ja maad 50 hektarit. Täna on arvud hoopis teised. Põllumajandusmaad on kasutada 1200 hektarit, millest pool kuulub talule, ja loomi 440. Mahemärk on aastast 2000. Haritavat põllumaad on 700 hektarit. Raidol oli plaan loomapidamisest üldse loobuda, kuid saatus andis talle võimaluse läinud aastal osta Palli Farm. Raido veiseid kohtab Läänemaal poollooduslikel ja rannaaladel, mille hoolitsemise eest maksab riik toetust. Kui aga veiseid on vaja realiseerida, siis neid pakub ta Märjamaa Lihatööstusele. Kogu sööda kasvatab ta oma loomadele ise.
Talu toodab ka õunamahla. Aias kasvab 143 vana ja 182 noort õunapuud ning 42 noort pirnipuud. Läinud aastal toodeti 3000 liitrit mahla. Perenaine Eneli Aru kuulub MTÜ Läänemaa OTT juhatusse.
Kolm põlvkonda põllumehi
Kiigi talu pidamisse on aktiivselt kaasatud kõik kolm põlvkonda, ametlikult võttis selle üle Arnold Kivistik (keskel sinises).
Kristina Efert
Noor ja hakkaja Arnold Kivistik peab Kosel Liiva külas Kiigi talu, mille ta võttis üle vanaemalt Elle Kivistikult. Arnold teatas juba kümneselt perekonnale, et ega ta kuhugi lähe, vaid jääb koju.
Tegelikult on kõik kolm põlvkonda aktiivselt talupidamisse kaasatud. Mahemärki omab talu 2012. aastast. Kui Arnold talu 2016. aastal üle võttis, jätkas ta mahedalt. Talul on põllumajandusmaad 143 hektarit. Kõige suurema pinna võttis tänavu enda alla Sangaste rukis (44 hektarit), peaaegu sama suurel pinnal kasvas kaer. Heinaseemet kasvab 14 hektaril. Samas on seemnehind püsinud stabiilsena erinevalt näiteks rukki teraviljast. Võrreldes heade aegadega on maherukki teravilja hind langenud kuni kolm korda ja on igasuguse loogika vastu odavam tavarukki hinnast, mis mahetootjaid kõvasti nörritab.
Kiigi talu heinaseeme eksporditakse valdavalt Soome. Seemnekasvatuses tehakse koostööd Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadlastega. Talul on plaan soetada optiline sorteer, mille abil saab sorteerida heinaseemet kõrgemasse klassi.
Plaan on maad juurde saada. Kui intensiivset põllumajandust viljeletakse elumajade ümber, siis elanikest maaomanikud eelistavad maad välja rentida mahetootjale. Kiigi talu võtab need siis rõõmuga üle. See suund õnneks süveneb, mahemaa osakaal Eesti põllumajanduses tasapisi kasvab.
Mahemesinikud soovivad sisetalvitumist katsetada
Harro Rannametsa sõnul on raske mahemett turustada, sest suurtes kogustes seda ei osteta.
Kristina Efert
Lääne-Virumaal Väike-Maarjas asuv meetootmine on kolme mehe projekt. Enamik meest toodetakse kaubamärgi Muhe Mesi all tavatootena. 1300 mesilasperest on mahedad üle 400. Et aga dokumendid oleksid korras, käib mahetootmine eraldi ettevõttes, mida juhib Harro Rannamets. Tema on olnud mahetootmise entusiast.
Harro kolleeg Mart Kullamaa sai oma esimese mesilaspere 12aastaselt. Koos siitkandist pärit Sander Sulasega kutsuti Harro üheks nädalavahetuseks appi mesitarusid ehitama. Ühest nädalavahetusest sai teine. 2013. aastal läks Harro Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli mesindust õppima.
2015. aastast on osaühingul Ehe Mesi mahesertifikaat. „See on maailmavaateline küsimus,” lisas Harro. Raske on aga mesilastele mahekorjealasid leida. Otsitakse põllumehi, kellel on mahepõllumaad, mille serva tarusid viia. Mahemett korjavad mesilased metsaaladelt või aladelt, kus kolme kilomeetri raadiuses kasvavad peamiselt mahepõllumajanduskultuurid või looduslikud taimed. Harro sõnul ollakse edasi-tagasi nõus läbima sadu kilomeetreid.
Teine probleem on turustamine, sest mahemett suurtes kogustes ei osteta. Eestis on Põllumajandusameti andmetel 2500 mahemesilasperet ja Ehe Mesi on Eesti suurim mahemee tootja.
Ettevõte on asunud mett pakendama loodussäästlikusse papptopsi. Tulevikus on plaan ehitada mesilastele hoone, kus nad saaksid ka talvituda. Soovitakse proovida mesilasperede sisetalvitumist, minimeerides välistemperatuuri- ja ilmastikuriski.
Maheviljakasvataja panustab automaatikale
Kuldar Kuld suurenemisplaane ei pea, sest üksi tegemine seab piirid.
Kristina Efert
Jõgevamaal Väljaotsa külas Lallo talus osaühingut Lalluka pidav Kuldar Kuld on töökas mees. Ta võttis Lalluka isalt üle 2013. aastal. Mahemärki kannab talu 2007. aastast. Varem kasvatati talus lambaid. Lammastele oli vaja kaera kasvatada ja nii tuli viljakasvatus lisaks, kuni tundus, et see on tasuvam tegevus. Lambaid Lallukal enam pole. „Selleks pead olema hingelt lambakasvataja, sest see hoiab 24/7 kinni. Viljaga oled vähemalt talvel vaba,” rääkis Kuldar.
Maid on Lallukal 300 hektari jagu. Mahetootmine Kullale sobib. Üks põhjus on ka see, et ta töötab üksinda.
Mahesaagid on teatavasti tavatootmisest väiksemad, samas peaks hind olema kallim. Ent siin on tekkinud ebameeldivad käärid. Toodad küll mahedalt, ent müüd tavatootjast odavamalt. Kuldari sõnul võib juhtuda, et kui Euroopa Liidu eesmärgid saavad teoks (veerand viljast tuleb kasvatada mahedana), siis see surub kokkuostuhinna nii alla, et meil pole siin enam võimalik konkureerida.
„Loodan jätkata mahepõllumajanduslikku tootmist, suurenemisplaani ei ole, sest üksi tegemine seab omad piirid. Püüan toota efektiivsemalt ja automatiseerides enda jaoks asju lihtsamaks muuta,” lisas Kuldar. Ta on ka Mahetootjate Nõu- ja Jõukoja juhatuse liige.
Juustutootmine kui butiik
Mart ja Merle Leibur omandasid Kolotsi talu algul suvekoduks, kuni sellest sai päriskodu. Sellega kaasnes kitsepidamine ja juustutegemine.
Kristina Efert
Kui võrrelda Haanja küngaste vahel asuvat Kolotsi Talu juustutootmist teiste konkursil osalenud mahetootjatega, on tegemist butiigiga. Mahemärk on juustudel tänavu veebruarist, kuigi mahetootmine käib talus juba 2013. aastast. Peremees Mart Leibur on kirurg, kes on teinud rahvusvahelist karjääri ka ravimiäris. Kolotsi omandati alguseks suvekoduks, kuni sellest sai päriskodu. Sellele eelnes põhjalik kodutöö juustutootmise osas.
„Panustame arengusse, igal kevadel pakume kaks uut juustu, edaspidi pigem ühe juustu aastas,” rääkis Mart. 95 protsenti toodangust läheb HoReCa sektorile. Viis protsenti on püsikliendid, kes muu hulgas saavad toodangut talust kohapealt. Jaemüügist Kolotsi tooteid ei leia.
Talu on hea näide sellest, et tingimata ei pea mahtu kasvatama, on leitud nišš väiksemahuliseks, ent suure lisandväärtusega tootmiseks. Kitsi on talus poolsada, lisaks kümmekond kana ja parti. Lisaks ostetakse sisse mahedat lehmapiima, mida samuti väärindatakse juustuks.