:format(webp)/nginx/o/2020/10/07/13396667t1h937e.jpg)
Võhma külje all asuva Luige talu neljahektarilisest põllust on isegi täiskasvanul võimatu naeratuseta mööda sõita, sest põllutäis eri toonis oranže kõrvitsaid tundub hiiglasliku pallimerena. Talu peremees Tarmo Pärn tõdes muheledes, et praegu on olukord pisut rahulikum, sest veel koristamata põld on maanteest natuke eemal, aga mõne nädala eest, kui veel tee kõrval asuv põld kõrvitsaid täis oli, peatusid seal alatasa autod, kust inimesed erilist vaatepilti uudistama tulid.
„Isegi ekskursioonibussid pidasid kinni ja bussitäis Soome pensionäre tuli välja kõrvitsaid pildistama,” mainis Pärn. „Eks see tekitab huvi tõesti.”
Kõrvitsaid kasvatab Luige talu juba kümmekond aastat ja enamik saagist läheb Põltsamaa Felixi tarbeks. Kui koduaias kasvavad kõrvitsad valdavalt kompostihunnikus, siis suures mahus tootjad istutavad taimed põllule.
Taimed kasvatatakse kevadel ette kasvuhoones ja olenevalt ilmast istutatakse mai lõpu poole masina abil põllule. Kuna kõrvitsataim on külmaõrn, siis algul kaetakse põld kattelooriga. „Sel aastal suutis külm ka läbi loori osa taimi ära näpistada, meil ju madal maa,” nentis Pärn.
Edasi on kõrvitsapõldu vaja rohida, kuni lehed suureks kasvavad. „Teeme freesiga ja taimede ümber käivad naised kõblaga,” seletas Pärn. „Kui juba lehed suureks kasvanud, siis pole muud teha, kui oodata, millal viljad paisuvad.”
See aasta oli kõrvitsatele soodne ja saagiga võib rahul olla. Pikalt kestnud suvi soosis ka koristamist. Koristus kestab veel paar nädalat, sõltub ju koristuskiirus sellest, kui palju tehas suudab uut saaki peale võtta – eelmine partii peab purki jõudma.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)