Kui ärimees on loonud Eestisse ettevõtte, andnud kohalikele elanikele tööd ja oma parimas usus järginud seadusi, siis mõjub talle kahtlemata väga ebameeldivalt, kui ühel heal päeval sulgeb pank 24-tunnise etteteatamise järel tema firmale kuuluva pangakonto. Samuti ei mõju usaldust tekitavana, kui pank ei soostu seepeale oma otsust kommenteerima.
Samasuguseid juhtumeid esineb Eestis nii e-residentide omanduses olevate kui ka eestlastest ettevõtjate firmadega. Kohalike elanike kontode blokeerimine viitab sellele, et usaldamatus oma klientide suhtes on suur.
Tänase Postimehe majanduskülgedel kirjutame, et teadaolevalt on Eesti pangad nelja aasta jooksul sulgenud ligikaudu 40 000 pangakontot. Vaid murdosa nende kontode omanikest võis halvimal juhul kahtlustada ebaseaduslikes asjaajamistes. Seega on pangad üsnagi omavoliliselt otsustanud, kellel on õigus kontot omada ja kellel mitte.
Ettevõtte jaoks on arvelduskonto eluliselt tähtis ja kui see otsustatakse ilma mõjuva põhjuseta sulgeda, tähendaks see sellele firmale sisuliselt tegutsemise lõppu.
Peamine põhjus, miks pangad on firmade kontosid sulgenud, peitub soovis võidelda rahapesuga. Kahtlemata on see suur väljakutse kogu pangandusele, arvestades viimase aja rahapesuskandaale, mis on otseselt kahjustanud Eesti rahvusvahelist mainet. Mööda ei saa vaadata ka asjaolust, et praeguse süsteemi järgi on pankadel väga suur vastutus rahapesu ärahoidmisel ja terrorismivastases võitluses. Nii on ka mõistetav, et pangad peavad iga ebamäärast ja kahtlase sisuga tehingut võtma täie tõsidusega. Küsimus on aga selles, kui kaugele võivad nad oma otsustes minna, et ei tekiks soovitule vastupidine efekt.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/10/06/13395918t1hae08.jpg)