«Arengukava õigeaegse valmimise takistuseks on saanud keskkonnamõjude (KSH) teostaja puudumine,» ütles Postimehele keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Marju Kaasik. KSH on vajalik, kuna ilma mõjuhinnanguta pole võimalik uut arengukava riigikogus seadusena vastu võtta.
Tänaseks on KSH ja muude mõjude hindaja hange kukkunud läbi neljal korral. Kaasik selgitas, et mõjuhinnanguid tegevate ettevõtjate sõnul on peamised takistused materjali suuremahulisus ja masspöördumisest tulenev määramatud, samuti metsandusekspertide vähesus neis ettevõtetes. «Viimasel korral toodi ettekäändeks ka olemasolev töökoormus,» lausus Kaasik, täiendades, et riigis on koostamisel 61 üldplaneeringut, mille mõjuhindamisi viivad läbi samad ettevõtted. Ministeerium avab lähipäevadel uue pakkumise ning seekord otsitakse mõjuhindajat ka rahvusvaheliselt areenilt.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2020/10/05/13393115t1h2a09.jpg)