:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
/nginx/o/2020/09/30/13382387t1h3c2c.jpg)
Kui kolm aastat tagasi toimunud Lääne sõjaväeringkonna suurõppus Zapad-2017 pani lääneriikide meedia kihama, siis 80 000 osalejaga Lõuna sõjaväeringkonna suurõppus Kavkaz-2020 võis lääne avalikkusele vaat et märkamatuks jääda.
Tellijale
Venemaa pingutas suurõppusega muskleid (7)
Vene propaganda aga ei vaikinud, väites, et tegu oli kaitsva iseloomuga terroritõrjeõppusega. «Nagu on ammu öeldud, ei soovi me ühtegi jalatäit võõrast maad, aga me ei loovuta kellelegi tolligi oma maad,» kirjutas õppustest tehtud ülevaates Vene relvajõudude ajaleht Krasnaja Zvezda, tsiteerides Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini kõnet ja kuulutades, et Kavkaz-2020 õpetas Venemaa end veelgi paremini kaitsma.
Ukraina, kes on Venemaa väidetavat rahumeelsust viimased kuus aastat Donbassis ja Krimmis tunda saanud, oli oma piiride lähedal toimuva suurõppuse pärast kahtlemata mures.
Nagu selgitas Postimehele Ukraina mõttekoja Sõjaväe-, Konversiooni- ja Desarmeerimisuuringute Keskus (CACDS) välisasjade valdkonna asedirektor Mõhhailo Samus, kardeti, et käimasoleva konflikti kõrval võidakse suurõppust ära kasutada, varjamaks mingisugust operatsiooni Ukraina vastu. Samus pidas naeruväärseks Venemaa juttu Kavkaz-2020st kui terrorismivastasest õppusest.