Peadpööritavalt äge trenn, mis annab graatsilise keha ning lööb enesekindluse lakke

Treener Eliise Piirla haarab kätega rõngast, keerab jalad üle pea, sirutab välja ning juba ta istubki elegantselt pöida sirutades rõnga äärel nagu mugavas tugitoolis. «Sinu kord, tee täpselt nagu mina,» teatab ta muretult. Soojendus on meil juba tehtud, nii et paras aeg pingutuse juurde asuda. Rõngas on kõva ja ripub kõrgel. Matte maas ei ole. Aga mis siin ikka juurelda, haaran kätega rõngast, et jalad hoogsa kaarega üle pea pillutada... Ja saan teada, et mu koivad kaaluvad kole palju! Nagu kraanaga peab neid üles kangutama, kõhulihased krigisevad, kerge see küll ei ole. Kui minagi end viimaks rõngale vinnan, on nahk seljas täiesti märg.

«Iga uue treeninguga on alguses raske,» innustab Eliise. «Aga juba mõne trenniga saab lihtsamad trikid selgeks. See annab alati motivatsiooni juurde. Mul ka oli alguses veidike valus ja harjumatu, sest ikkagi ju teed asju metallist rõnga otsas ja see veel liigub ja keerleb! Kerge segadusse sattuda, aga see möödub ajaga ja harjutamisega kiiresti.»

Samas taktis treening käibki: iga element on raske, sest pead hoidma kogu keha, tunnetama, sirutama, kinni hoidma, tasakaalu säilitama. Kuid samas on see ülimalt äge! Juba pea alaspidi rippumine, keerlemine ja kõikumine lööb adrenaliini üles ning igasugu rasked asjad õnnestuvad õhinapõhiselt palju lihtsamalt. Pingutusel on alati selge eesmärk: tõsta oma keha nii- või naapidi tundub mulle palju mõttekam, kui hantliga kordusi sooritada.