:format(webp)/nginx/o/2020/09/29/13379821t1hac9d.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur, laevaehituse insener Kristjan Tabri oli üks neist, keda Rootsi ajakirjanikud palusid Estonia «kõike muutvat leidu» kommenteerima. Et laeva kerest on avastatud auk, aimas ta juba enne kaadrite nägemist ning pani peas valmis neli võimalikku stsenaariumit, kuidas see võis tekkida: plahvatus, hilisem lahtilõikamine, vee peal toimunud kokkupõrge, vee all toimunud kokkupõrge. Kaadreid nähes välistas ta koos ametikaaslastega kohe plahvatuse ja lahtikeevitamise.
«Alles jäi küsimus, kas auk tekkis vee peal või vee all,» ütleb ta. Praegu peab ta tõenäolisemaks viimast varianti: «Ütleme, et suure tõenäosusega tekkis see merepõhjas.»
Alustuseks selgitab ta, et tegemist pole niivõrd augu, kuivõrd avaga. «Pikkus neli meetrit, laius 1,2 meetrit. Nagu kaks riba,» kirjeldab ta ja näitab Estonia pildil kahte kohta, kus see võis asetseda. Lõplikku selgust pole ta selles veel saanud. «See oli kas Estline'i viimase e-tähe ees või tagaosas, pigem veepiirist üleval pool,» ütleb Tabri.
/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)