Peeter Espak: antihumanismi pealetung (15)

Kaks aastat tagasi kirjutasin loo lastetusmaksu teemal, kus tõin välja, et ebavõrdsuse vähendamine ühiskonnas ja kõigile samade õiguste ja ka vabaduste loomine peakski olema see, mida taotlevad progressiivsed ja liberaalsed poliitilised jõud. Järeldasin, et lastetusmaks oleks kahtlemata üks meetmeid, millega luua võrdsem ja kõigi õigusi arvestav ning tagav ühiskonnakorraldus. Eelkõige seetõttu, et hüvesid nõuavad vanaduspõlves kõik ühtviisi, kuid lastetud mehed või naised unustavad ära, et nende pensioni ja muude sotsiaalgarantiide eest maksavad ehk investeerivad just lastega pered nüüd ja praegu. Lastetute eest hakkab nende tulevasi hüvesid kinni maksma kellegi teise laps. Argumendiks ei saa esitada asjaolu, et lastetud maksvat ju makse ja seega panustavad ka praegu kasvavate laste heaolusse rohkem. See arutelukäik on täiesti väär juba seetõttu, et samavõrra panustavad oma maksurahaga juba praegu lapsi kasvatavad inimesed ka ise. Tollane artikkel oli kirjutatud suuresti läbi huumoriprisma, vastukaaluks äärmusfeministlikele ja maruprogressivistlikele arvamusavaldustele lastesaamisest kui naisi allasuruvast kohustusest riigi ees. Väga suurt tähelepanu ja ka tugevat kriitikat saanud tekst oli tol korral pigem mõeldud satiirina. Nüüd uute esile kerkinud ohtlike antihumanistlike tendentside taustal on olukord aga naljast kaugel.