Riik on valmis koroonakriisi leevenduseks laenama kokku ligi viis miljardit eurot, aga mida sellega siis ikkagi peale hakata? Suur raha on ka suur vastutus, sest tänased valikud otsustavad, millisena Eesti sellest kriisist ühel heal päeval välja astub.
Praegu küsib peaaegu iga päev mõni pihta saanud majandusharu riigilt abi ning enamasti on argumendid tõsised. Esimesena tegi suurelt otsa lahti turism, aga järjekorras soovivad kahjude katmist ja tuge pea kõik, põllumajandusest kuni ööklubideni välja. Riik peab tegema strateegilise otsuse: kuidas leevendada kriisi nii, et see oleks pikaajaliselt kõige kasulikum. Kui kevadel täitsid kiired lühiajalised meetmed eesmärki hoida ära suurt koondamislainet, sest muuhulgas valitsuse otsusega olid suletud või tööta mitmed sektorid, siis pooleks aastaks või koguni aastateks meil samas mahus jaksu ei jätku. Nii tulebki edasi ausalt ja pragmaatiliselt vaadata, kas ja kuidas sekkuda. Kui kevadel mängis võtmerolli otsustamise ja meetmete võtmise kiirus, siis sügiseks on olukord kardinaalselt muutunud. Nüüd tuleb enne kümme korda mõõta ja üks kord lõigata.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/18/6563743t1hd1e6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/09/28/13376863t1h6217.jpg)