Joel Kukemelk: kui pensionist enam ei piisa… (2)

Pensionikassa on endiselt olukorras, kus töövõimereformi järel on töövõimetuspensioni saajad lükatud pensionisüsteemist töötukassa finantseerida. Kui 2016. aastal oli Eestis 96 000 töövõimetuspensioni saajat, siis 2019. aastal oli see arv vaid 16 000. Nii on jäänud pensionikassasse rohkem raha vanaduspensionite tõusu finantseerimiseks. Töötukassasse oli enne koroonapandeemiat kogunenud ligi 800-miljoniline reserv, millest sai lisaks töötutele (keda viimastel aastatel on olnud vähe) hakata ka töövõimetuspensioni saajatele igakuised väljamakseid tegema.

Töötuskindlustusmakse on püsinud 2,4 protsendi peal viimased kuus aastat ning äsja kinnitati selle püsimine samal tasemel veel järgmiseks neljaks aastaks. Sisuliselt on sellega tsementeeritud varjatud maksutõus, sest enne 2008. aasta finantskriisi 0,9 protsendi peal püsinud töötuskindlustusmakse määr, mida ajutiselt tõsteti kriisi tipphetkel 4,2 protsendini, ei olegi algsele tasemele enam tagasi langenud. Ega lange ka tulevikus, sest sellest rahast finantseeritakse lisaks töötutele nüüd ka töövõimetuspensionäre. Töötukassa hüvitatud töövõimehüvitiste kulu oli eelmisel aastal kerkinud juba 276 miljoni euroni.