Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Maal tuleb oma inimesi hoida, uus rahvas on boonuseks

Copy
Maapiirkonnas ei jää huvitegevust väheks, nagu teinekord kardetakse. Vastupidi, tundub, et sellele, et midagi teha oleks, keskendutakse hoopis suurema hooga.
Maapiirkonnas ei jää huvitegevust väheks, nagu teinekord kardetakse. Vastupidi, tundub, et sellele, et midagi teha oleks, keskendutakse hoopis suurema hooga. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Laupäeval toimuva maal elamise päeva ürituste piirkondi vaadates tekib mõte, kas tõesti ka neisse on elanikke juurde tarvis, sest on jäänud mulje, et Lõuna-Eesti metsade vahele kolimisest on romantilisi edulugusid võtta vasakult ja paremalt, mereäärne piirkond peaks meelitama pikemagi jututa ning pealinna lähedal maal tundub elu suisa ideaalne.

„Oleme eelmisele aastale tuginedes lähtunud sellest, et teeme oma inimestele toreda päeva, aga väljast tulevad inimesed on boonuseks,” lausus Juta Asuja, Harjumaa Raasiku valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja. Tema kogemus näitas, et pigem on osalejate seas oma inimesi rohkem kui mujalt uudistama tulijaid. Samas ega tahetagi jätta muljet, et maal elamise päev ainult uute tulijate ligimeelitamiseks on mõeldud. „Omasid tuleb hoida,” kinnitas Asuja ja rääkis, et neil on programmis põnevad tegevused, mis võiksid köita oma inimesi ja uusi paigaga tutvujaid. Raasiku päevakavas on bussiekskursioon, käiakse valla põnevates kohtades, samuti on Aruküla jalutuskäik. Vaadatakse kohti, kus on elanud tuntud inimesed, ja räägitakse lugusid nende elust.

Maale rahvast juurde

Aga maal elamise päevaga tahetakse ikka uut rahvast ka, sest ruumi ju on, täpsustas oma valla tegemistest kõneldes Häädemeeste valla kultuurinõunik Aire Kallas-Maddison. Neile Pärnu lahe kaldale on aastaringseid elanikke juurde vaja, sest suvega võrreldes on talvine aeg praegu veel palju vaiksem. „Võib-olla on ka suvitajatele nüüd hea aeg teadvustada, et kui neil on suvila juba olemas, siis selle võiks ju aastaringseks koduks ümber sättida,” pakkus kultuurinõunik.

Tagasi üles