Joosep Vimm: Tallinna rattastrateegia – mis läks valesti?

Pealinnal on 2017. aasta sügisest «Tallinna rattastrateegia 2018–2028» – dokument, mis läheb aina aktuaalsemaks. Rattureid on Tallinna linnapildis silmanähtavalt rohkem kui kunagi varem ning 11. septembril toimunud meeleavaldusele turvalise rattasõidu poolt kogunes suur hulk tallinlasi, kes hoolivad ohutumast linnaruumist.

Rattastrateegial on üllad eesmärgid, muuhulgas suurendada rattaga liikumise osakaalu 11 protsendini kõigist liikumisviisidest. Seda tervise, liikuvuse, ohutuse ja parema elukeskkonna huvides. Strateegia koostasid arhitektid, linnaplaneerijad ja liikuvuse eksperdid ehk inimesed, kes teavad, kuidas selles valdkonnas eesmärke seada ning mis meetmetega neid saavutada. On selge, et rattastrateegia on miski, millest Tallinn peaks tõeliselt rohelist, aga ka turvalist pealinna planeerides ja luues juhinduma.

Kogu rattastrateegia üks suur nurgakivi on ohutus. Sellele on ehitatud ka tingimused, millest lähtuvalt peaks valima, kuidas lahendada rattaga liikumise ruum linnakeskkonnas. Teguriteks nii autode hulk ja kiirus kui ka jalakäijate hulk konkreetsel alal.