/nginx/o/2020/06/15/13153869t1h69c1.jpg)
Keskkonnaminister Rene Kokk tutvustas sel nädalal riigikogu keskkonnakomisjonile võimalust, kuidas edasi minna olukorras, kus metsanduse uue kümnendi arengukava tähtajaks valmis ei saa. Võimalusena pakkus minister välja kuni selle aasta lõpuni kehtiva arengukava pikendamise. Lõpliku otsuse, kas kehtivat arengukava pikendada või jätkata lühiajaliselt ilma arengukavata ja toetuda olemasolevatele seadustele, teeb riigikogu.
Metsanduse järgmise kümnendi arengukava edasilükkumise põhjuseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele vastava keskkonnamõju strateegilise hinnangu (KSH) puudumine. KSH tegija leidmine luhtus juba neljandat korda, seda vaatamata hanke poolitamisele ja tihedatele konsultatsioonidele Eesti keskkonnamõju hindajate ühinguga, teatas keskkonnaministeerium.
Seekord kuulutab ministeerium välja rahvusvahelise hanke, kuhu Eesti tegijate kõrval oodatakse pakkuma ka teisi ja selle õnnestumisel võib loota uue aastakümne arengukava jõustumist 2022. aastal. Arengukava strateegiline mõju hindamine on kohustuslik, mida ei tohi segi ajada arengukava stsenaariumitele tellitud lihtsustatud mõjude hinnanguga.
Keskkonnaministri sõnul on metsanduse arengukava koostamine igaks kümnendiks metsaseadusest tulenev kohustus. Ühtlasi saab metsanduse arengukava pidada metsa jätkusuutliku majandamise üheks indikaatoriks. Olukorras, kus uus arengukava viibib mõjuhindamise tõttu, on võimaluseks kehtiva arengukava pikendamine. Seetõttu on ka ministeeriumi kohus riigikogule arengukava kehtivuse pikendamise eelnõu ette valmistada. Ettepanekut arengukava pikendamisega edasi minna toetas ka suur osa uue arengukava koostamise juhtkogu liikmetest.
«Enne arengukava pikendamise eelnõu valitsusse viimist plaanin kutsuda kokku ka metsandusnõukogu, et teemat ühiselt arutada,“ kinnitas Kokk. „Lõpliku otsuse, kas kehtivat arengukava pikendada, saab teha ainult riigikogu.»
Metsanduse praeguse, 2020. aasta lõpuni kehtiva arengukava pikendamise eelnõu ei näe kavas ette sisulisi muudatusi, sest tõenäoliselt eeldaks see ka uut mõjude hindamist. Pikendamise eelnõu saadab keskkonnaministeerium peagi teistele ministeeriumidele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Seejärel arutab arengukava pikendamise vajadust ja võimalusi koos laekunud seisukohtadega metsandusnõukogu. Pärast seda esitab minister eelnõu koos kogutud taustamaterjaliga valitsusele ning kui valitsus eelnõu toetab, saadab ta selle otsustamiseks riigikogule.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve toonitas, et kindlasti ei ole arengukava koostamisega viivitamine olnud ministeeriumi eesmärk ning et sedavõrd laiapõhjalist huvi äratavas valdkonnas kokkuleppe tegemine ootuspärasest hiljem ei ole esmakordne. Kehtiva arengukava pikendamine selles olukorras on üks võimalus ning edasi võib minna ka minna ilma arengukavata, toetudes olemasolevatele seadustele.
/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)