«Tavaline mets oleks ammu maha võetud, aga hiiemäel ei tahetud pikka aega raiet lubada,» rääkis Seimann.
Muinsuskaitseamet vaagis raiesoovi ligi kolm kuud. Looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama käis kohapeal olukorraga tutvumas ja maaomanikuga vestlemas. Küsimust arutas ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu. Nüüd septembris sündis otsus, et muinsuskaitseamet siiski nõustub raiega.
«Kuna hiiemäel kasvavad kuused hävivad nagunii, kas koos või ilma inimese sekkumiseta, siis leidsime, et üraski kahjustatud kuuskede eemaldamine ei kahjusta hiiemäge kui kultuurimälestist,» selgitas Pikne Kama. «Üraski kahjustatud puud on monokultuur, mis on sinna kasvanud nõukogude perioodil. Tegemist pole puudega, mida kirjeldatakse paigaga seonduvas rahvapärimuses. Pärast lõikust saab seal ilma inimese sekkumiseta välja kujuneda looduslik kooslus, mis on tulevikus üraski või muude kahjurite ründele vastupidavam.»
/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
/nginx/o/2020/09/17/13350256t1haa7a.jpg)