/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/09/14/13345658t1hf029.jpg)
Möödunud nädalal tõusis taas päevakorda sisseränne, kui Morias Kreekas toimus sisserändajate laagris põleng. Sisserändajate arv pole kahe aasta jooksul 2015. aasta põgenikekriisi kõrgajani enam küündinud, vahendas ETV saade «Välisilm».
Sisserändajate arv Euroopas pole koroonakriisiga märgatavalt tõusnud (1)
2018. aastast saati on olnud sisserändajate seas märgata aeglast tõusu, ent tänavused numbrid rekordarvudeni ei küündi. Tõenäoliselt ei ole drastilist muutust märgata ka aasta viimastel kuudel.
2015. aastal esitati Euroopa Liidus kokku 1 282 690 varjupaigataotlust, tänavu on neid olnud 676 250. Koos põgenikeks mittekvalifitseeruvate sisserändajatega võib see arv olla mõneti suurem, vahendati saates.
Kõige rohkem on varjupaigataotlejaid Süüriast, Afganistanist ja Venezuelast ning enamik neist üritab pääseda Saksamaale, Prantsusmaale või Hispaaniasse.
Eestis taotles mullu varjupaika 30 inimest Venemaalt, 20 Türgist, viis vastavalt Ukrainast, Afganistanist ja Süüriast ja veel 30 teistest riikidest.
Euroopa piiririikide hoiak põgenikesse on viie aasta eest toimunud põgenikekriisi kõrghetkest peale läbi teinud olulise muutuse. Põgenikesse suhtutakse tollasest kriitilisemalt, sagenenud on põgenike piiridelt tagasiajamine ning Euroopa laevad ei ürita tihtipeale merehätta sattunud põgenikke päästa.