Tuleneelajad, suu vett täis

Arter otsustas proovida, kas Tallinnas on võimalik lasta oma taldrikule – täpsemalt take away topsi – võluda sellist lõõma, mis jäänud sügavale maitsemällu Aasia aromaatselt lõhnavates tänavaköökides, Ladina-Ameerikas roheliste jalapenoviilude järel silmast õnnepisaraid pühkides või Aafrika süsimusta taeva all hõõguvate süte veeres toidu valmimist oodates.

Aafrika köögiga on Tallinnas küll halvasti. Mõni aasta tagasi avasid Mustalt Mandrilt pärit ettevõtjad Pärnu maantee alguses ühe Aafrika restorani teise järel, kuid peaaegu sama kiirelt, kui need õrnad õied avanesid, nad põhjala karmis ärikliimas ka närbusid. Mbongo-vürtsi, moorapipra ja vürtsi-ebamuskaadipuu viljade lõhna kohtab Tallinna õhus praegu sama vähe kui septembris sirelihõngu. Ühe aastakümneid vapralt vastu pidanud Kesk-Ameerika kohakese kohta lausus kolleeg kaastundlikult, et sealne menüü on nii lahjake, et koosneb peamiselt nostalgiast. Kuid alahinnata Uut Maailma vürtside mõttes ei tasu; see ilmajagu teistele tšillipipra ju kinkiski. Ja üks tex-mex-roog suutis meie vürtsikuse edetabelis kõvasti kuuma teha.