Jaanika Peerna: New Yorgi pale on avanenud mitme uue nurga alt

Kas olukord on linnas ikka nii masendav – inimesed lahkuvad, vägivald, kõik kinni –, nagu me ajalehtedest loeme? Mis tegelikult toimub?

New Yorgis on tõesti vaikne ja selle linna pale on inimestele, kes linna koduks peavad, avanenud mitme uue nurga alt. Mitmed sõidavad esimest korda kõik linnajaod jalgrattaga läbi – nüüd on ju selleks ruumi ja võimalusi, sest paljud tänavad on autodele suletud. Uus komme on ka öelda tere kõigile oma majas elavatele inimestele – varem paljusid naabreid ei tuntudki. Lisaks on marsitud – vägivallatult! – oma kaaslinlastega, jalutatud muidu alati tihedalt autosid täis oleval ­ 5. avenüül.

Hiljuti, pärast Balti riikidest ja Valgevenest pärit inimestega Balti keti moodustamist Manhattani kõige lõunapoolsemas servas, Vabadussambaga selja taga, istusime koos maha vabaõhukohvikus, kus oli võimalus nii hingata kui ka üksteist kuulda, mis varem linna restoranides ruumikitsikuse ja mürataseme tõttu pea võimatu on olnud. Tuli välja, et meie ettekandja oli Armeeniast, lõime siis temaga kohe ka sõprussideme.

See ei tähenda, et probleeme poleks või et NY ei ootaks tagasi külalisi ja talente kogu maailmast. Aga seda hingamispausi on meil kõigil vaja, et küsida olulisi küsimusi nii newyorklaste, kodanike kui ka loovinimestena. Mõelda sellelegi, milline peaks olema suurlinn, mis peegeldaks laialdasemalt eri rahvaste, kultuuride ja soovide kakofooniat, mis siin koos on.