VIDEO ⟩ Ester Öpik: Tallinnas on hetkel kuus aktiivset kollet (1)

«Tallinnas on hetkel kuus aktiivset kollet. Mitme juhtumi puhul ei ole jälgitud isolatsioonireeglit; või on tegu sellega, et inimene on välismaalt tulles (enne testitulemuse selgumist - toim) asunud kohe ringi käima ja suhtlema.»

Öpik rõhutab, et 14-päevane eneseisolatsioon ei ole määratud reisilt naasnutele niisama, vaid saabunu võib olla enesele teadmatult haigestunud ja seeläbi levitada viirust edasi. Terviseametnik lisas, et kuue aktiivse kolde puhul on viirus suurel määral just laiali kantud: «Meie kolded on olnud seda liiki, et keegi on haigestunud ja siis nakatanud mõnel üritusel või muul viisil teisi inimesi.»

Enim levib koroonaviirus seetõttu noorte seas. «Kui me räägime Tallinnast, siis haigestunute hulk on peamiselt vanusegrupis 21–30, aga arvestatav hulk on ka 30–40 vahemikus. Lähikontaktseid on väga erinevates vanusegruppides. Hetkel me saame siiski rääkida küll nooremapoolsetest, kes on liikuvad ja sotsiaalselt tegusad inimesed,» kirjeldas Põhja regiooni juht.

Öpiku sõnul ei pruugi suhtlusringkonnas esimene haigeks jäänud inimene olla viiruse «maaletooja». Ta tõi välja, et esimene nakatunu võib enda tutvusringkonnas alles kolmandana haigeks jääda, mistõttu ei soovi terviseamet ka kellegi peale näpuga näidata.

Samas möönis ametnik, et inimesi hoiatatakse ka karmimate meetmete eest, kuid karistamine ei ole nende eesmärk.

Terviseamet teeb ka politseiga aina tihedamat koostööd. «See tähendab igapäevase info vahetamist. Sageli on nii, et me teame haigestunute kontakte, kuid nad jäävad meile eri põhjustel tabamatuks. Siis saame kasutada politsei abi. Mõnel juhul nõustame neid inimesi ka koos ja kutsume korrale,» selgitas Öpik. Võimalike rikkumiste korral alustab siiski menetlust terviseamet ning politsei on nõuandev partner.

Lähikontaktsed on võtmetähtsusega

«Lähikontaktsed on oluline grupp inimesi, kes kipuvad hiljem ka haigestuma. Sellel, kui vastutustundlikult lähikontaktne käitub, on viiruse pidurdamisel väga oluline mõju. Lähikontaktsete jälgimine on väga tihe: iga inimesega võtame ühendust vähemalt kaks korda. Anname teada, et ta on lähikontaktne ja tutvustame reegleid ja kohustusi. Küsime ka seda, kas tal on abi vaja. Siin on meil tihe koostöö kohalike omavalitsustega. Tihe inimlik ja usalduslik suhe on lähikontaktsete puhul esmane,» rõhutas Öpik.

Kui Tartus aitasid öised alkoholipiirangud nakatumist vähendada, siis Tallinnas pole nii läinud. Terviseameti hinnangul on põhjuseid mitu.

«Alkoholi mõju inimeste käitumisele on üks tegur. Tallinn on paljude rahvusvaheliste väravatega seotud: lennujaam, sadam ja muud. Siin on inimeste hulk suurem, inimesed lävivad tihedamalt. On ka teisi võimalusi, kuidas inimesed võivad teineteist ohtu seada – see pole ainult seotud alkoholiga. Aga alkohol on üks väga suur mõjutaja, kas inimesel on ohutusreeglid meeles või mitte.»

Ulatuslikku avalike ürituste piiramist terviseamet veel ei plaani. «Oleme suhtunud ennekõike selliselt, et ka korraldajal on vastutus. Hea meel on selle üle, et väga paljud ürituste korraldajad soovivad ka meiega personaalselt enda sündmust läbi arutada. Siis peegeldame vastastikku ohukohti, et paindlikult ja mõistlikult üritusi läbi viia,» sõnas Öpik ja lisas, et mõnel juhul tuleb siiski kaaluda ka ürituse ärajätmist või edasilükkamist.