/nginx/o/2020/09/09/13333793t1h61c4.jpg)
Õunasaak on tänavu väidetavalt alla keskmise, aga nii vähe ja väikesed need ubinad ka pole, et mahlasõbrad oma varusid täiendada ei saaks. Suveõunte pressimise aeg on peagi lõppemas, aga varsti hakkavad valmima sügis- ja talveõunad, mis on küll reeglina vähem magusad, aga hulga mahlasemad ja neist saadav mahl selgema koostisega.
Et söömisest üle jäävatest õuntest väärt ja kaua säilivat jooki teha, on aga vaja varustust ehk purustit ja pressi ning säilitusvahendeid.
Kuigi õunasorte on palju, ei korja neid keegi tavaliselt eraldi hunnikutesse, et siis eri sortidest eraldi mahl teha, poodideski on õunamahl müügis enamasti ilma sortidele tähelepanu pööramata. Kogenud mahlategijate sõnul saabki parima maitse ja lõhnaga mahla just mitut sorti kokku segades. Küll aga tasub rõhku panna õunte pesemisele ja tagada, et purustisse ei satu plekkidega õunu, muidu ei pruugi ka hoolikas pastöriseerimine mahla käärimaminekust päästa. Parima tulemuse annavad õiges küpsusastmes viljad – kui mõni toores või üleküpsenud vili satubki sekka, pole hullu, aga teadupärast on toores õun liiga hapu ja üleküpsenu tekitab hägusust. Paljudele meeldib mängida mahla maitse ja värvusega, näiteks lisatakse juba purustisse musta arooniat, sõstraid jms.