/nginx/o/2013/09/05/2177179t1h8087.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/09/07/13331127t1h0571.jpg)
Esimest korda nägin Jevgeni Griškovetsi Baltoscandalil Rakveres, juunis 2000. Ta esitas oma monolavastust «Kuidas ma koera sõin», mis kujunes läbimurdeliseks. Tollal kirjutasin teatrimärkmetes: «Eelarvamus oli ju suhteliselt tugev – mingi Vene sõjaväe temaatika, koerasöömine, ju tuleb räige lugu. Aga vastupidi, oli südamlik, sõbralik, inimlik pihtimus. Griškovets niisugune heasoovliku karupoja tüüpi, sooja sarmiga. Tekstis palju põikeid lapsepõlve, heldiva nostalgiaga...»