/nginx/o/2012/01/17/916508t1hb393.jpg)
Nii sotsid kui ka Keskerakond andsid täna sisse seaduse-eelnõu, mis lubaks riigi poolt ekslikult Eesti kodakondsuse saanutele selle alles jätta.
Opositsioonierakonnad kibelevad kodakondsusseadust muutma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni täna algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on luua alus kodakondsuse andmiseks nendele isikutele, kes on siiani end heauskselt pidanud Eesti kodanikuks, kuna riik andis neile Eesti kodaniku passi või muu Eesti kodakondsust tõendava dokumendi, teatas riigikogu pressitalitus.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu peamine eesmärk on lihtsustada Eesti kodakondsuse andmist Eestis sündinud lastele. Sama eelnõuga soovitakse likvideerida ka olukord, kus isikut, kellele on alusetult välja antud Eesti kodaniku dokument ja kes ei ole esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente, ei saa olla Eesti kodakondne. Eelnõusse on lisatud ka üle 65-aastaste kodakondsuse taotlejatele vabastus eesti keele eksami sooritamisest. Mõlemat eelnõu juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Mullu tunnistati kehtetuks 63 inimesele välja antud Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti, neist 33 juhul oli riik inimesele ekslikult kodakondsuse andnud.
Kehtiv kodakondsuse seadus võimaldab lugeda alusetult passi saanud inimese Eesti kodanikuks üksnes juhul, kui ta sai esimese passi enne 1. aprilli 1995, mil kehtis eelmine kodakondsuse seadus. Vastav seadusemuudatus jõustus 2003. aastal ja alates 1. aprillist 1995 alusetult Eesti kodaniku passi saanud inimestele see ei laiene.
Alates 2000. aastast on tunnistatud kehtetuks kokku 288 isiku Eesti kodaniku dokumendid, mis olid alusetult välja antud. Neist 179 juhul on tõendatud, et isikud esitasid võltsitud alusdokumendid või valeandmeid oma põlvnemise kohta.
Ka enne 2000. aastat avastasid ametnikud juhtumeid, mil isikule oli alusetult välja antud Eesti kodaniku dokument, kuid kuni isikut tõendavate dokumentide seaduse jõustumiseni 2000. aasta alguses puudus ametnikel õiguslik alus põhjendamatult välja antud dokumendi äravõtmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Samuti puudus õiguslik alus korduva passi väljaandmisest keeldumiseks, kuigi ametnikel võis olla teave, et eelmine pass on alusetult välja antud.