GALERII ⟩ Pärdi päevadega tähistatakse helilooja sünnipäeva

Pärdi päevade kunstiline juht Tõnu Kaljuste: «Igaüks teab oma kogemusest, et kui mõnda asja palju kuulata, siis väsib sellest ära, aga Pärdi muusikas on ainest, mis ei leierdu. See on püsiväärtus, nagu vana kivisein, mis ei kulu ja seisab kaua.» 

Avakontserdil 2. septembril Tallinna Jaani kirikus toovad festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester esimest korda Eestis ettekandele uue versiooni tintinnabuli-stiili sünni algusaegadest pärit teosest «Kui Bach oleks mesilasi pidanud …». Koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Collegium Musicalega teeme kummarduse Ludwig van Beethovenile tema 250. sünniaastapäeval Goethe luulel põhineva kantaadiga «Merevaikus ja õnnelik reis», mis on üks helilooja ekspressiivsemaid koorioopuseid. Meri on inspireerinud ka Johannes Brahmsi tema ühe parima kooriloomingu saavutuse – «Saatuselaulu» – loomisel.  

Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal ja Tallinna Jaani kirikus tulevad Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkestriga esitusele kahe helilooja keelpilliorkestrile kirjutatud pühendusteosed, mis on loodud austusavaldusena kolleegi loomingule: Benjamin Britten sai inspiratsiooni oma heliloominguõpetaja, vioolamängija ja dirigendi Frank Bridge’i kunstist, Arvo Pärt pühendas oma teose lahkunud helilooja Benjamin Britteni mälestuseks. Inglise päritolu kõrgelt tunnustatud viiulisolistid Hugo Ticciati ja Priya Mitchell astuvad orkestri ette Pärdi topeltkontserdis «Tabula rasa». Kontserdil kõlavad teosed on pannud aluse mõlema looja laiemale tuntusele kogu maailmas.

Uusi seadeid toob Eestisse ka Raschèr Saxophone Quartet, «saksofonide kroonimata kuningaks» tituleeritud ansambel Saksamaalt, kes mullu tähistas oma 50. tegutsemisaastat. Saksofonikvarteti ja kammerkoori Collegium Musicale sümbioosis kõlab mitu teost unikaalsel viisil dirigent Endrik Üksvärava juhatusel Tallinnas, Tartus ja Rakveres. 

Haapsalus, Kärdlas, Paides ja Tallinnas toimuvad kontserdid pealkirjaga «Pärt & Kreek & Tulve» pühendab ansambel Vox Clamantis ja dirigent Jaan-Eik Tulve Arvo Pärdi kõrval Helena Tulvele ning Cyrillus Kreegile, kel hiljuti möödus sünnist 130. aastat. Kava keskmes on kolme looja kooriteosed, millele on loomeimpulsi andnud pühad tekstid. Viimsi, Kuressaare ja Viljandi kirikus paneb ansambel Vox Clamantis kõlama Arvo Pärdi kõige ulatuslikuma kooriteose «Kanon pokajanen».  

Dirigent Risto Joost koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga toob kuulajateni Tartus, Pärnus ja Raplas kava «Sei la luce», mis on puudutatud perekond Kõrvitsate koostööst Arvo Pärdiga. Kõlavad Tõnu Kõrvitsa seade Arvo Pärdi loole «Vater unser» ja Tõnis Kõrvitsa seade helilooja teosele «Cecilia, vergine romana». Õhtu pealkiri «Sei la luce» («Sina oled valgus ja hommik») pärineb Tõnu Kõrvitsa eelmisel aastal esiettekandele tulnud teosest itaalia poeedi Cesare Pavese tekstidele. 

Arvo Pärdi sünnipäeval tuleb Tõnu Kaljuste juhatusel esimest korda Tallinnas esitusele helilooja algselt koorile ja sümfooniaorkestrile loodud «Cecilia, vergine romana» Tõnis Kõrvitsa kammerlikumas seades. Kokku saavad ka kaks koori ja kaks orelit, et tuua Eesti publikuni selle ebatavalise koosseisuga harva kõlavad teosed «Statuit ei Dominus» ja «Peatus Petronius». Tallinna Kammerorkestri ees teoses «L’abbé Agathon» soleerib Londonis häälekooli saanud kirgas sopran Maria Listra. Kontserdikava lõpetab Arvo Pärdi loomingu viimase kümnendi peateos, Tõnu Kaljustele Grammy toonud plaadi nimilugu «Adam’s Lament». 

Kontserdid toimuvad 2.–11. septembrini Tallinnas, Tartus, Rakveres, Paides, Raplas, Viljandis, Viimsis, Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal, Kärdlas ning juubeliaasta puhul laienevad Pärdi päevad sel aastal esimest korda ka Kuressaarde, Haapsallu ja Pärnusse.