Ekspert: hea koodeks tõstaks parlamendi mainet

Täna pärastlõunal riigikogu korruptsioonikomisjoniga ühe laua taga istunud Tehveri sõnul andis komisjon selge signaali, et eetikakoodeksi algatus on põhjendatud ja selle väljatöötamist võiks alustada.

«Kriitilise tähtsusega ongi see, et koodeksi töötavad välja riigikogu liikmed ise. See paneb nad mõtlema probleemide üle ja teistpidi - kui paljud riigikogulased osalevad, siis see legitimeerib koodeksit,» leidis vandeadvokaat Tehver.

Heaks eeskujuks Eestile pidas Tehver Suurbritannia parlamendi eetikakoodeksit, mis võeti vastu pärast suuri skandaale parlamendiliikmete kuluhüvitistega. «Ma ütleks, et kõige problemaatilisem saab ka Eestis olema huvide ja huvide konflikti lahendamisega seonduv. Kindlasti ei ole see aga ainuke teema - käsitlema peaks ka suhteid avalikkusega, teiste parlamendiliikmetega,» leidis ta.

Tehver jäi komisjoni liikmetega mõnevõrra eriarvamusele selles, millised peaksid olema karistused neile parlamendiliikmetele, kes koodeksit tulevikus rikuvad. «Mina ise olen sügavalt veendunud selles, et koodeks, mis ei ole mitte millegagi sanktsioneeritud, ei hakka efektiivselt toimima. Mingisugused mehhanismid peavad olema – see on selge.» Kuigi liikmelt rikkumise eest mandaati ära võtta ei saa, on võimalik vähendada tema kuluhüvitist.

Tehveri sõnul on mitu põhjust, miks riigikogulased selliste piirangutega nõustuma peaksid.

«Ma arvan, et nad on nõus seda sisse kirjutama, sest riigikogu ei taha jääda avalikkuse silmis rumalasse olukorda. Kui see menetlus lõpeb nii, et riigikogu teeb hästi deklaratiivse käitumiskoodeksi, siis seda ei ole võimalik avalikkusele arusaadavalt põhjendada. Ühiskonnas on palju kõrgemad ootused ja ükski erakond ei saa endale seda lihtsalt lubada,» leidis Tehver.

Millal eetikakoodeks valmida võiks, Tehver öelda ei osanud. «Minu isiklik arvamus on, et see protsess saab kestma vähemalt paar aastat, aga kui riigikogu suudab selle aasta jooksul ära teha, siis on see suurepärane saavutus.»