Tunne Kelam: MRP lahendamata küsimused (5)

Eeloleval pühapäeval täitub 81 aastat ühest Euroopa ajaloo süngeimast päevast, 23. augustist 1939, mil kaks totalitaarset diktaatorit leppisid kokku Euroopa jagamise mõjusfäärideks. Tegemist oli kahe kiskjaga (nagu seda väljendas juulis 1940 USA välisministri kohusetäitja Sumner Welles), kes asusid pärast vastastikuste tegevusareenide kindlaksmääramist aega viitmata oma naabreid alistama. Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) nime kandva leppe otsese tagajärjena hävitati kümme kuud hiljem Eesti Vabariigi iseseisvus.

MRP osutus tragöödiaks paljudele Euroopa rahvastele. Nagu väitis oma 1. augusti 1940. aasta kõnes Nõukogude valitsusjuht Molotov, lisati pakti tulemusena Stalini hirmuvalitsuse alla 23 miljonit uut ohvrit Balti riikidest, Bessaraabiast, Poola ning Valgevene idaaladelt. Eelkõige kujunes MRPst Teise maailmasõja avang. Fakt, mida kinnitas oma 2019. aasta 19. septembri resolutsioonis Euroopa Parlament (EP). Parlamendiliikmed tõdevad seninähtamatu selgusega, et Euroopa ajaloo laastavaim sõda algas kurikuulsa MRP otsese tagajärjena ning et kummagi MRPs kokku leppinud totalitaarse režiimi kaugem siht oli samasugune – maailmavallutus. Nende sihtide elluviimisel pühiti kõrvale igasugused õigusnormid, kasutati ohjeldamatult toorest jõudu, massimõrvu, inimväärikuse totaalset mahasurumist ning desinformatsiooni. Endise paavsti Benedictuse sõnul on üks totalitaarse kommunismi püsivamaid kahjustusi sadade miljonite inimhingede kalestumine.