:format(webp)/nginx/o/2020/07/02/13183835t1had57.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/08/12/13270229t1hb36a.jpg)
Eesti õppetund on see, et tuleb ilmtingimata sõjaliselt vastu seista ükskõik kui ülekaalukale vastasele. Seetõttu oleme NATOs, sõnas kaitseuuringute keskuse direktor ja meie tulevane suursaadik Soomes Sven Sakkov Postimehe otsesaates.
Tellijale
Sakkov: mittesõdimine on hullem kui sõdimine (9)
Millised globaalsed protsessid määravad meie julgeolekut?
Eeskätt see, et ameeriklaste geopoliitiline tähelepanu suundub itta, kommunistliku Hiina ohjamisele. Kui USA nihkub Euroopast Aasiasse, tähendab see Eestile suurt ohtu. Euroopa ise ei ole võimeline Venemaad sõjaliselt taltsutama.
Euroopa valitsused ei anna kaitsele piisavalt raha. Isegi siis, kui näiteks homsest hakkaksid kõik NATO ühenduse Euroopa liikmed panustama sõjalisse eelarvesse kaks protsenti SKTst, nagu kokku lepitud, läheks 20 aastat, et Venemaaga pariteet saavutada. Ja sedagi tavarelvastuses, mitte tuumaheidutuselt. Seepärast peame USAga häid suhteid hoidma.
Masendun üha rohkem, lugedes John Boltoni raamatut Trumpi presidentuuri kohta. Trump on korduvalt soovinud NATOst välja astuda, aga seni on suudetud seda soovi summutada.
Olete meie järgmine suursaadik Soomes. Harri Tiido lahkus sellelt kohalt enne tähtaega, protestiks praeguse valitsuse poliitika vastu. Kas teid see ei häiri, mõtlen valitsuse poliitikat?
Mina olen avalikus teenistuses alates aastast 1995, mil läksin Lennart Meri juurde Kadriorgu. Seejärel 18 aastat kaitseministeeriumis, viis NATO küberkaitsekeskuses ja viimased kolm kaitseuuringute keskuses. Minu arvates on see suur privileeg ja võimalus vastata jaatavalt, kui su riik sind kutsub.