Botaanikaaed pakub vikatiga niitmise treeningut

Osalejad saavad vikatimeister Priit Kuke käe all harjutada vikatiga niitmist, õppida vikati teritamist ja pinnimist. Kohale võib tulla oma vikatiga, ent kellel vikatit ei ole, saab selle laenutada ka kohapeal. Botaanikaaia vanemaednik Liivi Mäekallas tutvustab kodumaiseid niidutaimi ja jagab teadmisi niidu rajamisest.

Viimastel aastatel on teadlased ja looduskaitse eksperdid üha enam kutsunud üles vähendama muruniitmist ning jätma pargi- või aianurgas osa lapikesi üldse niitmata, et saaksid tekkida nii-öelda elurikkuse oaasid, kus kodumaised niidutaimed saavad õitseda ja seemneid valmistada ning tolmeldajad saavad toituda.

«Nüüd, augustis, on paras aeg neid oaase niitma asuda. Kuna niitmata jäänud elurikkuse lapikestel võib rohi augustikuuks olla juba päris kõrgeks kasvanud, siis tavapärase muruniidukiga ei pruugi neile enam ligi pääseda. Siin tulevadki appi vanad oskused ja tarkused ning kui päris puitunud kõrsi ei ole, siis saab edukalt niita ka vikatiga. Kui osa taimi niitmata platsil veel õitsevad, siis ei tasu väga muretseda, sest niidutaimed suudavad ka pärast mahaniitmist veel seemned valmis küpsetada ja mulda poetada. Seega täieneb seemnepank mullas ilusasti ning järgmisel kevadel saab juba suurem kogus õistaimi meie rõõmuks tärgata,» selgitas Eestimaa Looduse Fondi niitmistalgute eestvedaja Mari Kaisel.

Mida harvem muru niita ja lasta sellel kasvada ning õitseda, seda kiiremini saab endale silmailuks ning tolmeldajatele eluks vajaliku mitmekesise niidu luua. Selleks on tarvis vaid natuke laiskust ja veidi kujundamishuvi, et hoiduda kogu ala pidevast niitmisest, ning kannatlikkust, et anda niidule aega kujuneda.

«Taimede tärkamine, areng ja levimine võib mõnedel taimedel olla aeglane. Seepärast tulebki järjepidevalt igal aastal niita, et ka need väiksemad seal jõuliste varjus saaks eluvõimaluse. Nii saavutamegi suurema liigirikkuse. Samas, et tuleval kevadel juba suuremat liigirikkust nautida, on praegu õige aeg hakata plaani tegema. Värvilise niidu loomiseks on mitmeid variante. Esimese asjana võiks õppida tundma niidutaimi ja niidu loomise põhimõtteid. Taimi tundes saab seemneid ise loodusest koguda ning kohe ka külvata haritud ja juurumbrohtudest puhastatud alale,» rääkis Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Liivi Mäekallas, kelle juhendamisel tutvutakse niitmispäeval ka botaanikaaia niidutaimedega.

Niitmispäev on kõigile registreerunutele prii, kuid korraldajad paluvad end kirja panna botaanikaaia kodulehel www.botaanikaaed.ee.

Niitmispäev Tallinna Botaanikaaias toimub Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel koostöös Tallinna Botaanikaaiaga, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu, Karula Hoiu Ühingu ning teiste partneritega. Ürituse toimumist toetab Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga Aktiivsete Kodanike Fondist.