Otse Postimehest ⟩ Metsakaitsjad: Eesti metsamajanduses võimutseb rahalembus ja RMK vajab muutust (9)

Miks on seda meeleavaldust vaja?

Meeleavaldust on vaja selleks, et muuta tänast metsapoliitika suunda. Metsapoliitika on meil läinud tasakaalust välja ja metsa neli väärtust, milleks on ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline, ei ole võrdselt arvesse võetud. Majanduslik osa on hakanud tugevalt domineerima.

Kus meeleavaldused toimuvad ja millises vormis?

Meeleavaldused toimuvad peaaegu igas maakonnas ja võib juhtuda, et lõpuks tulevad ka viimased maakonnad juurde, kus täna veel punkti ei ole.

Vormid on erinevad – mõnel pool tehakse matkad, mõnel pool toimub koosolek ja samuti toimuvad klassikalised meeleavaldused. Tuleb ka liikuvaid punkte, et alustatakse ühes kohas, aga liigutakse edasi teise kohta. 

Mõnes kohas olete ikka plakatitega ka väljas?

Ma arvan, et plakatid sobivad rohkem linnadesse. Tallinnasse, Pärnusse ja Tartusse Ihaste metsa kõrvale, aga kui inimesed tulevad päris metsa kännu otsa, näiteks Lääne-Virumaa punkti, mida ma ise vean, siis ei ole vaja plakateid kaasa võtta. Vajalik on avatud meel.

Kui palju neid punkte üle Eestimaa olema saab?

Neid saab olema üle viieteistkümne.

Ja kus Tallinnas toimub meeleavaldus?

Tallinnas kogunetakse Lossi platsil, Toompea lossi ees.

Lisaks juba öeldule, mis on teie meeleavalduse sõnum?

Soovime poliitikute tähelepanu juhtida sellele, et paljud inimesed ei ole praeguse metsapoliitikaga rahul ja mitte ainult metsapoliitikaga, vaid üldise elukeskkonda suhtumisega. Mõned punktid tulevad meil ka kaevanduste aladel ja rabades, seega tegelikult räägime ka elukeskkonnast laiemalt.

Meeleavaldus ei puuduta siis ainult Eesti metsasid vaid üleüldist looduskeskkonda?

Jah, kõik on omavahel seotud, sest kui tahetakse rajada kaevandust, siis tihtipeale võetakse sealt maha ka mets. Mõnes kohas mets ja teises kohas põllumaa. Me ei saa midagi vaadelda eraldi, sest see on meie ühine elukeskkond, millest sõltume.

Kui aktiivne on inimeste soov meeleavaldusega liituda?

Inimesed annavad sellest teada erinevalt – kes soovib lihtsalt osaleda ja kes soovib oma punkti korraldada. Inimeste huvi on tervitatavalt suur.

Kui palju on teie mittetulundusühing seotud poliitikaga? Kas teete näiteks koostööd rohelistega?

Me oleme valmis tegema koostööd kõigiga, kes seda soovivad. Me ei vali kedagi välja ja meil ei ole eelistust erakondade osas. Leiame, et metsapoliitika peaks olema erakondade ülene teema. See on niivõrd eluline teema, et see peaks olema nii nagu välis- ja kaitsepoliitika, mis ei oleks poliitilise kempluse tallermaa.

Kas ja millised poliitilised jõud on teiega ühendust võtnud?

Me võtame ise nendega ühendust. Meil on plaanis kutsuda rahvaga kohtuma riigikogu ja valitsuse liikmeid, ka presidendi ja kohalike omavalitsuste esindajad. Oleme nendega kirja teel suhelnud. Osad on vastanud aktiivselt ja teised mitte.

Te olete ise väikemetsaomanik, mida peaks Eesti metsamajanduses muutma?

Neid asju päris palju. Mitmed punktid toome välja ka oma petitsioonis, mida parasjagu välja töötame. Suurimaks probleemiks on Eesti metsaraie – kus ja kuidas ületame soovituslikku raiemahtu. Inimesi ärritab ja paneb kohalikul tasandil tegutsema just see, kui minnakse kogukondlike metsade ja kaitsealade kallale. Tavaliselt käib raiumine sinust kaugel ja see väga silma ei torka. Nüüd tullakse sõna otseses mõttes oma ukse alt võtma ja inimesed aktiveeruvad rohkem. Eks oma särk on ikka lähemal!

Eesti metsamajandus ei ole teie hinnangul siis jätkusuutlik?

Ei ole. Eestimaa Looduse Fondi metsandusekspert Liis Kuresoo on arvutanud välja, et praeguse raietempo juures saab riigimetsa raieküps osa otsa kümne aasta jooksul.

Milline jõud domineerib Eesti metsapoliitikas?

Meile tundub, et Eesti metsapoliitikas domineerib majanduslik jõud. Endine metsamees ja poliitik Kaido Kama ütles selle oma viimases intervjuus selgelt välja. Saame sellega ainult nõustuda.

Kuidas saab teie hinnangul oma tööga hakkama Riigimetsa Majandamise Keskus?

Riigimetsa Majandamise Keskus paneb rõhku just majandamise peale. Üheksakümnendatel oli riik vaesem ja seda raha oli rohkem vaja. Kunagi on sellel isegi olnud põhjendus. Aga nüüd muutunud oludes peaks ka Riigimetsa Majandamise Keskus saama ümber struktureeritud. Oleme pannud paika oma põhimõtted Eesti metsa manifestis, milles paneme ette, et RMK peaks tulevikus olema riigimetsa kaitsekeskus mitte majandamise keskus.

Edasi vaadake juba saatest «Otse Postimehest»!