:format(webp)/nginx/o/2020/08/06/13257386t1h3897.jpg)
Isamaa toetus ei ole kiita. Valimistulemus 2019. aasta riigikogu valimistel oli 11,4 protsenti ning pärast on see langenud. Praeguseks on nende reiting jäänud pidama kuskile viie protsendi kanti. Kindlasti ei ole keegi erakonnas sellise olukorraga päriselt rahul, kirjutab politoloog Martin Mölder.
samaa perspektiivist vaadatuna peaks oma positsiooni tugevdamine olema erakonna eesmärk tervikuna. Et mitte ainult ellu jääda, vaid ka elujõuline püsida, on vaja suuri eesmärke ning valijaid juurde võita. Isamaa uus sisemine rühmitus Parempoolsed on tõstatanud probleemi ja hakanud pakkuma sellele lahendust. Kui tõenäoline on aga see, et Parempoolsete valitud suund Isamaale üldiselt edu toob?
Kui lugeda Parempoolsete manifesti, siis on väga keeruline sealt leida teese ja seisukohti, millega tüüpiline valija tänapäeva ühiskonnas nõus ei oleks. Kellele ei meeldi vabadus ja heaolu ning kes ei tahaks, et Eesti oleks kaasaegne, läänelik ja jõukas riik? Seega on Parempoolsete manifestist nende valitud suuna kohta võimalik sõna-sõnalt üpriski vähe välja lugeda. Tuleb pigem vaadata tehtud vihjeid ja üldist tooni.
Oma nimetusega rõhutatakse just parempoolsust – nähtavasti majanduslikku parempoolsust ja individualismi ning indiviidi õiguste kaitset. Mida aga ei rõhutata ei otse ega kaudselt, on sotsiaalne konservatiivsus, mis on olnud viimase paari aasta jooksul erakonnale tooni andev suund. Seega tundub, et Parempoolsed tahavad Isamaad muuta pigem selgemalt parempoolseks ja mitte ilmtingimata konservatiivseks erakonnaks.
/nginx/o/2019/01/28/11747385t1h69f5.jpg)