/nginx/o/2012/01/15/914018t1h53ca.jpg)
Muinsuskaitseamet avaldab ülevaateraamatu 2005-2011 aastal restaureeritud ehitismälestistest
Ilmub ülevaade viimastel aastatel restaureeritud mälestistest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eeloleval nädalal ilmub trükist muinsuskaitseameti poolt koostatud raamat «Mälestiste
restaureerimine. Enne ja pärast. 2005-2011». Kaheksakümnest leheküljest koosnev trükis sisaldab Eesti taasiseseisvumise järgsel perioodil restaureeritud ja konserveeritud ehitiste ülevaadet, teatas ameti pressinõunik Meeli Hunt.
Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi perioodil panustanud märkimisväärse summa kultuuriväärtuslike hoonete, maalide ja
erinevate esemete restaureerimisse. Samas on see vaid väike osa muinsuskaitsjate poolt teostatud töödest.
«Kuigi meie inspektorid ja hoonete omanikud teevad igapäevaselt suurt ja
tänuväärset koostööd, on see vaid piisake meres. Selleks, et iga Eestimaal elav inimene saaks selgemini teadvustada kaitse all olevate objektide olukorra parandamiseks tehtud panuse tegelikku suurust oleme koostanud parimaid näiteid sisaldava ülevaateraamatu,»
ütles peadirektor.
«Muinsuskaitseamet on tänulik trükises esitletud hoonete omanikele ja tööde teostajatele. Seda enam, et vaatamata rangetele nõuetele on meil inimesi, kes on Eesti kultuuripärandi säilimisse valmis panustama oma energiat, aega ja head tahet,» lisas ta.
Eesti riik ja muinsuskaitseamet on 2011. aastaks kultuuriväärtustena mälestiseks tunnistanud 27 854 objekti, millest ajaloolised hooned moodustavad viiendiku. Ka kõnealuses trükises on ära toodud vaid veerand tehtud töödest.
Kaitse alla võetud ja tänaseks restaureeritud objektide nimistusse kuuluvad tuuleveskid, aidad, kellatornid, kabelid, vesiveskid, mõisahooned, moonakamajad, rehielamud ja mälestussambad. Raamatu on koostanud Britta Lainevool ja Ülo Puustak.