:format(webp)/nginx/o/2020/08/02/13249626t1hab33.jpg)
Kui Eesti riik saab üldse midagi teha riigi maine puhastamiseks rahapesu häbist, siis on see valitsuse või riigikogu tellitud uurimine, mis selgitaks, kuidas, kes ja millal aitas teoks teha rahapesu suurtes ja väikestes Eesti pankades. Võibolla oleks uurimisraporti andmete põhjal võimalik teha ka järeldus, miks just Eesti osutus musta rahavoo vahendajaks.
Õigupoolest Jüri Ratase esimene valitsus, kus rahandusministriks oli isamaalane Toomas Tõniste, korra juba otsustas, et tellib auditi. Surve oli tol hetkel ülisuur, sest lakkamatult räägiti 200 miljardist eurost, mis voolas kontrollimatult läbi Danske panga Eesti haru idast läände. Keskerakondlane Jaanus Karilaid tagus Reformierakonna vastustuse trummi. Õhus oli pinget. Mida aga ei juhtunud, oli sõltumatu uurija määramine. Formaalselt seisis asi selle taga, et rahandusministeerium ei teinud valitsusele vastavat ettepanekut. Otsustamine venis kuude kaupa, kuni tulid valimised ja polnud enam valitsust, kes oli otsustanud uurimise korraldada.
/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)