/nginx/o/2020/07/29/13239927t1hb53a.jpg)
Laiadelt maanteedelt kõrvale eksides avaneb südasuvisel ajal hoopis teistsugune pilt ja trehvate neid, kes pühendunult hoiavad põlvest põlve kantud väärtusi. Üks niisuguseid nostalgilisi kohti on Samliku koolimaja kultuuriloost tihedas Vändra kandis, kus leiate eest Koidula, Jannseni ja Jakobsoni tegevuse jälgi, aga siit on pärit ka Eesti esimese naisteajakirja Linda toimetaja Lilli Suburg ja kirjanik Ernst Peterson-Särgava.
Elamusturisti pagas täieneb veelgi, kui ta on tõusnud Mädara linnamäele ning jõudnud kunagise klaasitööstuse asulasse Võidula külla, näinud oma silmaga ühte vähestest säilinud puitmõisatest ja keldrilinna.
Samliku küla jääb Kurgja talumuuseumist mõneminutise sõidu kaugusele ja on ehe näide noore pere ettevõtlikkusest, aga veelgi rohkem missioonitundest ja maaelu väärtustamisest. Suures puust majas kõlas viimane koolikell 22 aastat tagasi, kuid kunagiste õpilaste ja õpetajate mõtted on sellega seotud ning kui keegi neist taas kord noorusradu tallab, leiab ta klassipiltidelt tuttavaid ja võib istuda omaaegsesse koolipinki või kirjutada kriidiga tahvlile.
Vana on väärtuslik, teavad ka Merike ja Indrek Bachman, kes on raamidesse kujundanud mustvalgeid fotosid ja teavad 1934. aastal valminud erilise hõnguga maja lugu ja sedagi, et esimene koolimaja ehitati Samlikule 1868. aastal, kuni järjepidev haridustee külakohas katkes. Seinalt vaatavad omaaegsetes laiades tumedates puitraamides veidi koltunud taustaga piltidelt vastu üleriigilised kuulsused Koidula ja Jakobson.
„Alguses, kui tulime, kogusime kõik kooliaegsed esemed ühte ruumi, nimetasime selle ajalootoaks, aga nüüd on ajalugu laiali jaotatud ja omaaegsed kooli sildid panin trepikotta,” seletab Indrek. „Eelmisel aastal sai maja 85, korraldasime sel puhul kontserdi ja Valdur Mikita esines siin.”
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)