Alates 1992. aastast jäi täna esmakordselt ära traditsiooniline Sinimägede mälestusüritus (6)

Ürituse korraldustoimkond otsustas juba juunis, et juulikuu viimasel laupäeval Sinimägedel Eesti kaitselahingute aastapäeva traditsioonilist tähistamist koroonakriisi tõttu ei toimu.

Korraldustoimkond kutsus 25. juulil austama Eesti kaitselahingute mälestust ja tegi üleskutse asetada mälestuspärjad Vabadussõja mälestussammastele. Täna hommikul asetati mälestuspärjad ka Sinimägede memoriaali mälestusmärkidele.

Vaivara Sinimägede muuseumis toimub kell 13 ajaloolase Küllo Arjakase loeng Sinimägede lahingust. Arjakas ütles Postimehele, et oli koha peal ka 1992. aastal, mil koguneti esmakordselt pärast Nõukogude okupatsiooni omaaegseid kaitselahinguid meenutama.

«Mehi oli väga erinevatest väekoondistest. Mäletan, et paljud kohtusid esmakordselt enam kui 40 aasta järel. Meestel oli muidugi kaasas ka joogipoolist ja mitmed puhkasid pärast oma peatäit välja. Sinimägede üritus on olnud kantud praeguse Saksamaa sõjafilosoofilisest lähenemisest, mille järgi sõjameeste hauad ei lahuta, vaid ühendavad,» ütles Arjakas.

Hiljem püüdis Vene propaganda kujutada Sinimägede kokkutulekut oma eesmärgil - kujutades seda mingite Hitleri-meelsete kokkutulekuna. Tehti komejanti, kui niinimetatud antifašistid olid koonduslaagri vangideks riietunud.

«Aga ühel aastal varasemalt käis isegi Venemaa suursaadik koha peal kõiki siin langenuid mälestamas,» rääkis Arjakas.

Pärast Arjakase ettekannet näeb muuseumis 2006. aastal firmas Ruut valminud dokkfilmi «Sinimäed».

25. juulist 12. augustini 1944 Sinimägedes Punaarmee ja Saksa vägede vahel peetud Sinimägede lahing on teadaolevalt kõige ohvriterohkem lahing Eesti pinnal. Sinimägedes langenute täpne arv on teadmata. Kõneldes Punaarmee inimkaotust Sinimägedes, on ajaloolane Ülo Taimre toonud välja arvu 170 000 ja Saksa poolel 10 000 langenut. Arvatakse, et Saksa mundris eestlasi langes Sinimägedes umbes 2500.