Kaitseväes alustas ajateenistust 1951 noort

Kutsumise korraldamist mõjutas tugevasti viiruseohust tingitud eriolukord riigis. Selle tulemusena ei saanud amet poolteist kuud teha arstliku komisjoni läbivaatusi.

Kaitseressursside ameti peadirektori Marlen Piskunovi sõnul oli teada, et paljud vabatahtlikult ajateenistusse tahtjad soovisid teenima minna just juulis, kuid neil oli arstide komisjoni otsus saamata.

«Seepärast hakkasime komisjone läbi viima veel enne eriolukorra lõppu, tehes seda kõiki ettevaatusabinõusid silmas pidades. Meie eesmärk oli sel suvel aegade suurim – pidime ajateenistusse saatma vähemalt 1977 kutsealust. Enne eriolukorra välja kuulutamist oli  eesmärgist puudu umbes 500 kutsealust. Vaatasime üle oma töö protseduurid, suurendasime komisjonide arvu, tegime sihikindlat tööd iga kutsealusega eraldi,» ütles ta.

Kõik kokku andiski selle, et ajateenistuse kutse sai üle 2000 noormehe. Paraku jätab kutsumise päeval osa kutsealuseid erinevatel põhjustel kohale tulemata ning reaalselt läks aega teenima 1951 noort.

Omal vabal tahtel aega teenima tulnute osakaal on aga suurenenud juba 57 protsendini.

Samuti on kasvanud noorte huvi minna koos klassiga ajateenistusse. Tänavu tegid seda 17 kooli noored üle Eesti ja teenima läks 137 noort. Eelmisel aastal kogunes klassiti ajateenijaid neljast koolist.

Piskunovi sõnul valmistab erilist rõõmu neidude kasvav huvi kaitseväe erialade ja ajateenistuse vastu. Sel suvel asus aega teenima 41 neidu.

Kõige rohkem noori said endi juurde väljaõppele 1. ja 2.jalaväebrigaad. Sadakond noort siirdus ka küberväejuhatuse, sõjaväepolitsei ja toetuse väejuhatuse käsutusse. Vähem noori alustab luurekeskuses ja mereväes.

Alanud teenistus kestab 11 kuud ja selle vältel saavad noored jao- või reservrühmaülema kutse. Enamik alustanutest on kesk- ja kõrgharidusega.

Järgmine ajateenistusse viimine on 12. ja 13. oktoobril.