:format(webp)/nginx/o/2020/07/20/13223213t1he334.jpg)
Kirikute asemel käisid eestlased palvetamas hiie all, näruse sotsiaal-majandusliku olukorra asemel pani laulva revolutsiooni lõkendama fosforiidikampaania, romaanide asemel on raamatupoodide müüduimad teosed Mikita mõtisklused kukeseentest. Ja sel kümnendil on hiigelinvesteeringute nagu Rail Balticu ja puidurafineerimistehase vastu sõditud keskkonnaargumentidega. Miks ei ole kõige selle taustal Eestis ühtegi tugevat rohelist erakonda?
Politoloog Tõnis Saarts näeb roheliste mannetuse puhul laiemalt tervet post-kommunistlikku piirkonda hõlmavat mustrit. Ida-Euroopa riikides on lähiajaloo keerdkäikude tõttu domineerinud materiaalsed väärtused, rõhk on põhivajadustel. Keskkonna, kodanikuosaluse ja globaalprobleemideni pole Ida-Euroopa ühiskondade väärtusruumi rõhuasetus veel lihtsalt jõudnud.
Ida-Euroopa riikide omaga sarnast kasvuhaigust tunnistas ka erakonna praegune juht Züleyxa Izmailova. Ta viitas faktile, et 75 rohelisest europarlamendi liikmest on ainult kuus nendest riikidest, mis liitusid Euroopa Liiduga peale 2004. aastat.
:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)