:format(webp)/nginx/o/2020/07/19/13220176t1h14f0.jpg)
Uue koroonaviiruse puhangu alguses ütles peaminister Jüri Ratas, et valeinfo levitamine on karistatav. Tegudeni pole riik jõudnud, ent kas seda oleks üldse vaja? Väitlevad jurist ja Eesti Väitlusseltsi liige Helery Maidlas ning SpeakSmarti argumenteerimiskoolitaja ja Pärnu väitlusõpetaja Siim Ruul.
HELERY MAIDLAS: Kõigepealt mõistetest: Euroopa Komisjon defineeris oma 2018. aasta uuringus desinformatsiooni kui eksitava või vale info, mida levitatakse teadlikult kellegi kasu nimel. Paljud riigid piiravad valeinfot jõulisemalt. Prantsusmaa, Saksamaa ja teised trahvivad valeinfot levitavaid väljaandeid. Läti on keelustanud Russia Today. Samuti saab kohustada Facebooki ja teisi meediaplatvorme aktiivsemalt valeinfoga tegelema.
/nginx/o/2020/07/19/13220279t1h7d79.png)
/nginx/o/2020/07/19/13220280t1h64fc.png)