Interpolini pole Krossi vahistamiskäsku veel jõudnud

«Interpoli kaudu tagaotsitavate andmebaasides Krossi praegu ei ole,» kinnitas Eesti riigiprokuratuuri esindaja Carol Merzin reede õhtupoolikul BNSile antud usutluses. «Mõne Venemaa uurimisorgani otsusest üksi ei piisakski, sest isiku Interpoli kaudu tagaotsitavaks kuulutamiseks on vaja ka kohtu sanktsiooni,» selgitas Merzin rahvusvahelisi vahistamiskäske puudutavaid kokkuleppeid.

Kui Venemaa paneb Krossi nime Interpoli tagaotsitavate punasesse nimekirja, on Interpoli 190 liikmesriigil kohustus Kross võimaluse tekkimisel kinni pidada ja kohtu loal, õigusabipalve korras hiljem Venemaale üle anda.

Krossile piraatluse organiseerimises süüdistuse esitanud Vene Föderatsiooni Uurimiskomitee, mille mitteametlik hüüdnimi on «Venemaa FBI», alustas tegevust vastavalt 15. jaanuaril 2011 jõustunud president Medvedjevi ukaasile. Uus uurimiskomitee eraldati ukaasiga Venemaa prokuratuurist ning viidi presidendi otsealluvusse.

Uurimiskomiteel on üle 19 000 töötaja ja selle juht, justiits-kindralpolkovnik Aleksandr Bastrõkin õppis Leningradi riikliku ülikooli õigusteaduskonnas samal kursusel praeguse peaministri Vladimir Putiniga.

Uurimiskomitee Arhangelski oblasti uurimisosakond esitas reedel Eesti luureteenistuste endisele koordinaatorile Eerik-Niiles Krossile kriminaalsüüdistuse piraatluse organiseerimises ning nimetas Krossi meediakanalite kaudu rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.

Uurimiskomitee Arhangelski töötajad esitasid Eerik-Niiles Krossile süüdistuse seoses kaubalaeva Arctic Sea väidetava kaaperdamisega 2009. aastal vastavalt Venemaa kriminaalkoodeksi paragrahvile 227, mis käsitleb piraatluse organiseerimist.

Krossi puudutava süüdistusmääruse ja rahvusvahelise tagaotsimise algatamise tegi teatavaks Vene Föderatsiooni uurimiskomitee Arhangelski oblasti ja Neenetsi autonoomse ringkonna uurimisosakonna juht Juri Šperling reede ennelõunal Arhangelskis toimunud pressikonverentsil, mis oli varem välja kuulutatud tähistamaks uurimiskomitee loomise esimest aastapäeva.

Informatsioon piraatluses süüdistatava Krossi kavandatavast rahvusvahelisest tagaotsimisest jõudis reede keskpäeval ka Venemaa riikliku uurimiskomitee veebilehele.

Eesti riigiprokuratuur on varem edastanud Venemaale palve anda endise luurekoordinaatori Eerik-Niiles Krossi puudutav kriminaalmenetlus Eestile üle, kuid Venemaa ei ole sellele vastanud.

Eesti riigiprokuratuur teatas teisipäeval, et on vastanud Venemaa õigusabipalvele enne 12. detsembrit ning andnud teada, et on Krossile edastanud kutse ilmuda Venemaale ülekuulamiseks ning Kross on vastanud, et tal ei ole võimalik ülekuulamisele ilmuda. «Riigiprokuratuur edastas Venemaale Eerik-Niiles Krossi tunnistajana ülekuulamise protokolli ning palve anda Venemaa kriminaalmenetlus Eestile üle, millele Venemaa ei ole vastanud,» selgitas riigiprokuratuur.

Kross ütles detsembris Postimehele, et Eesti kodaniku ja Eesti elanikuna ei pea ta end mingil moel Vene jurisdiktsiooni alla kuuluvaks. «Seetõttu ei pea ma võimalikuks Venemaale ülekuulamisele sõita ega ka Vene Föderatsiooni riigiasutustega selles küsimuses vahetult suhelda,» lausus ta.

Kutse on tingitud Krossi väidetava seotusega laeva Arctic Sea kaaperdamisega 2009. aastal. Kross on andnud Eesti uurimisasutustele ütlusi juba 2010. aastal. Eesti prokuratuur on kinnitanud, et neil ei ole mingeid tõendeid Krossi seotusest Arctic Sea kaaperdamisega.

Venelastest meeskonnaga Malta lipu all sõitnud Arctic Sea kadumine 2009. aasta juulis vallandas ulatusliku rahvusvahelise otsinguoperatsiooni. Pikka aega oli laev kadunud, kuni Venemaa eriüksus selle sama aasta 18. augustil Atlandi ookeanis Roheneeme saarte lähedal vallutas. Vene võimud toimetasid laeva kaaperdamises kahtlustatavatena Moskvasse kaheksa meest.

Laeva päästeoperatsioon vallandas maailma ajakirjanduses oletused, et laev võis vedada salajast lasti, näiteks relvi Iraanile. Uurijate sõnul kaaperdasid maskides piraadid laeva Rootsi ranniku lähedal ning kui Vene sõjalaevad selle augustis leidsid, oli selle pardal vaid puidulast. Venemaa on alati kinnitanud, et laeva pardalt ei leitud midagi kahtlast, ja eitanud teateid, et alus vedas Iraani ajakirjanduses mainitud õhutõrjerakette S-300.

Kaaperdamises süüdimõistetute seas oli ka Eesti kodanik Jevgeni Mironov, kellele kohus määras seitsme aasta pikkuse vangistuse range režiimiga koloonias.