/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
Seto liikumise käilakuju, mitu korda Setomaa ülemsootska ametit pidanud Aare Hõrn (60) vaatab kotkapilgul Petserimaa vabadussammast Värskas, mis avatakse pidulikult ülehomme. Hõrna jutust rullub lahti jahmatav lugu, kuidas vaid tänu Tartu rahule on alles Setomaa talud, mida nende peremeeste lastelaste lapsed praegu hoolega korda teevad.
Mida Eesti Vabadussõja võit setodele tähendab?
Pääsemist 20 aastaks laagritest, küüditamistest, kolhoosidest. 1930. aastatel põletasid venelased piirialadel umbes kümne kilomeetri laiuse ribana kõik külad maha. Rahvas viidi minema. Kui Setomaa oleks jäänud Nõukogude Venemaa kätte, siis Mikitamäe, Värska, Obinitsa, Meremäe, Luhamaa – kõik oleks olnud tühi maa.
Mulle jõudis üks vana seto veel rääkida, kuidas 1930. aastatel oli Irboska tagant paistnud külade põlemise suits ja tulekuma. Lugesin just üle Juhani Peegli mälestusteraamatu «Ma langesin esimesel sõjasuvel». Seal oli kirjeldus, kuidas 1941. aastal viidi eestlastest sõdureid Värskast Põhjalaagrist Venemaale rindele. Piiritraataia taga oli pikka aega tühi maa. Peegel kinnitas oma raamatus vanainimeste kõneldut. Ajaloolaste käest pole ma sellist infot kuulnud.
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal ehitati Setomaa koolimaju täis. Väikest ilusat Petseri linna kutsuti Eesti Šveitsiks. Tuleval aastal saab sada aastat seto laulupeost. Olid seto kongressid, maareform, pandi perekonnanimed.
Petseri kloostri põline varakamber jäi riisumata. Petseri kloostri ülem metropoliit Tihhon ja mungad ütlevad, et kloostris pole hetkekski katkenud palve. See tuleb sellest, et Petserimaa – suurem osa Setomaast – ei jäänud sada aasta tagasi Venemaale. Ehk kõige selle pärast on Vabadussõda setodele veel kraadi võrra tähtsam kui eestlastele.
Seepärast ongi setod nii kõvasti vastu, et Venemaaga piirilepingu sõlmimise nimel jääks sellest välja Tartu rahule viitamine?
Tartu rahuleping pole setode jaoks vaid allkirjadega paber. Meile tähendab see meie maid, metsi, talusid, kirikuid ja surnuaedu.