Elu võõramaise õgardiga (1)

Olin neist lugenud ja loetu järel mõningast jälestust tundnud… Ent see tundus olevat kaugel. Mujal.

Sestap oli senine suhtumine umbes sama muretu nagu keskmisel eestlasel Covid-19 nime kandvasse koroonaviirusesse vabariigi aastapäeva pidulauas.

Aga jah, nüüd on nad kohal. Kõigepealt saabus Covid, seejärel need limased aiarüüstajad. Ja neid on palju. Kuradima palju!

Mähel, nagu kirjutas hea kolleeg, kipuvad aedu ründavate «hispaanlaste» hordid inimesi jalust maha jooksma (andestage mu liialdus).

Tuleb tunnistada, et ega meil teisel pool pealinna olukord palju parem pole. Teeteo määramisel üha täpsemaks kohanev silm märkab siin ja seal aelevaid pruunikaid «junne».

Aga see kõik on naljamäng. Tõsisem orgia käib aia köögiviljasektoris. Eriti rukolapeenras. Vahi!