/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/01/13/911958t1he2e0.jpg)
Muinsuskaitseamet avastas, et põllumajandusamet on teinud suuremahulisi pinnasetöid haruldasel kiviaegsel asulakohal, kus leidub hulgaliselt hilise nöörkeraamika kultuuri savinõukilde.
Riigiamet tegi muistsel asulakohal pinnasetöid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrumaal Võhandu jõe ääres asuvas Villa külas asub kolm kiviaja asulakohta, mis on võetud riikliku kaitse alla. 1920. aastatel avastatud Villa I asulakoht võeti riikliku kaitse alla juba 1964.
«Kõnealuse mälestise erakordsus seisneb selles, et tegemist on ühe Võrumaa vanima asulakohaga ning sealt on leitud hulgaliselt hilise nöörkeraamika kultuuri savinõukilde,» seletas muinsuskaitseameti avalike- ja välissuhete nõunik Meeli Hunt. «Tavaliselt on selle perioodi kultuurkiht üsna õhuke ning leiuvaene.»
Hunt lisas, et veel on Villa I asulakohalt saadud kaks peaaegu terviklikku hilise nöörkeraamika kultuuri savinõud. Samas on selles paigas elatud ka tüüpilise kammkeraamika perioodil ning varasel metalliajal.
Seoses Võhandu jõe veetõusuga, mis ohustas põllumaid ja madalamal asuvaid elumaju, tasandas põllumajandusamet sette valli ummistusele juurdepääsu tagamiseks. Alles hiljem selgus, et piirkonna näol on tegemist kiviaegse asulapaigana.
2011. aasta novembris käis muinsuskaitseamet tekkinud olukorraga tutvumas.
«Ehkki teostatud pinnasetööd olid suhteliselt suuremahulised, siis vaatluse käigus olulist kultuurkihi rikkumist õnneks ei tuvastatud,» kinnitas Hunt. «Peamiselt seisnesid nimetatud tööd varem jõe põhjast väljatõstetud settekihi, mis arheoloogilisi leide ei sisaldanud, teisaldamises. Seega kahju kultuurimälestisele ei tekitatud.»
Hunt seletas, et kultuurimälestiste riiklik register, kus on sellised kohad kirjas, on avalik andmebaas, mis on mõeldud kasutamiseks kõigile huvilistele. Samuti on mälestised ja nende kaitsevööndid kantud maa-ameti kaardikihtidele.
«Seega on kultuurimälestisi puudutava info kättesaadavus hea,» märkis ta.
Muinsuskaitseamet on pöördunud arheoloogiamälestisel ilma ameti loata toimunud tööde tagamaade väljaselgitamiseks põllumajandusameti Võru keskuse poole. Keskus tunnistas oma eksimust ja olevat astunud samme vältimaks edaspidi analoogsete olukordade teket.
«Võttes arvesse, et tegu oli erandliku ning kiiret reageeringut nõudva olukorraga (jõe ummistus) ja töö käigus ei kahjustatud arheoloogiamälestist, siis ei pea muinsuskaitseamet vajalikuks sanktsioonide rakendamist,» kinnitas Hunt. «Toimunust on osapooled teinud oma järeldused ja tulevikus keskendutakse igakülgsele koostööle.»