Ratas on digiteemadest rääkides ülekaalukalt ELi aktiivseim riigijuht

Digitaalset kaasatust (ehk sisuliselt digiteemadel sõna võtmist) analüüsiti ajavahemikus eelmise aasta 1. jaanuar kuni 31. detsember. Kokku identifitseerisid autorid Euroopa riigijuhtide poolt 693 digitaalset sõnavõttu (keskeltläbi 25 sõnavõttu riigipea kohta) ning need jaotati oma tüübi poolest konverentsideks, poliitikutega ning erasektoriga kohtumisteks ja pressikonverentsideks. Samuti võeti luubi alla riigijuhtide sotsiaalmeediapostitused. Seega olid fookuseks tipp-poliitikute digiteemalised personaalsed sõnavõtud ja tegevused.

Samuti jaotati tegevused vastavalt teemadele. Eraldi kategooriateks olid 5G, tehisintelligent (AI), blokiahel, küberturvalisus, robootika, e-sport, e-valitsemine, pilvandmetöötlus, kvantarvutus jne.

Ratase puhul loendasid autorid kokku 60 digiteemalist sõnavõttu või muud sarnast kaasatuse akti. Teisel kohal oli Saksamaa riigikantsler Angela Merkel 50 sõnavõtuga. Järgnesid Prantsusmaa president Emmanuel Macron (42) ja Hollandi peaminiser Mark Rutte (41).

Digiteemadel on kõige passiivsemad ELi riigijuhid Sloveenia riigipea Marjan Šarec (7) ning Ungari peaminister Viktor Orban (11).

Kui vaadata konkreetsetele teemadele otsa, siis üleeuroopaliselt tõusid kõige rohkem esile 5G (126 sõnavõttu) ning tehisintelligent (116). Märkimisväärselt olulised olid ka digiteemad eraettevõtluses (104) ning industry 4.0 ehk neljanda tööstusrevolutsiooniga seostuv tegevus.

Ratas jäi 5G-kategoorias pigem tahaplaanile. Sel teemal võttis ta sõna vaid viiel korral, Merkel see-eest koguni 17 üritusel. Samuti ei olnud Ratase jaoks vähemalt avalikes esinemistes prioriteediks digitaliseerumine eraettevõtluses, kus omakorda oli esirinnas Rutte.

Küll jagas Ratas aga tehisintelligendi-teemalistes tegevustes esikohta Luksemburgi riigipea Xavier Betteliga ning võttis selge esikoha avaliku sektori digitaliseerimisest rääkides (Rataselt 13 tegevust, järgnevatel neli või vähem).

Kokkuvõttes tunnistasid autorid, et Ratase poolt pakutud tähelepanu koondus erinevate teemade vahel küllaltki ühtlaselt. 13 kõnealusest kategooriast võttis Ratas vähemalt korra sõna kaheksal, ainsateks eranditeks olid e-sport, robootika, pilvandmetöötlus, blokiahel ning kvantarvutus. Just passiivsust tulevikutehnoloogiate osas heidsidki autorid Ratasele peamisena ette.

«Ratas oli nõutud kõneleja üritustel alates Dubai maailmavalitsuse tippkohtumisest kuni G20 kohtumise ning Maailma majandusfoorumini. Kõikidel nendel kohtumistel jagas ta teadmisi Eesti edukast digiarengust.»

Digiteemad on ELis unarusse jäänud

Miks see kõik oluline on? Raporti autorid põhjendavad seda Hiina näitega. «2013. aastal kuulutas Hiina president Xi Jinping välja «Hiina unistuse», milles kutsuti üles taastama riigi rahvuslikku uhkust ning võimu rahvusvahelisel laval. See on saanud juhtivateks printsiipideks kõikidel elualadel, sealhulgas väga ambitsioonikas digipoliitikas. President Xi ja terve Hiina valitsuse kaasatus digiteemadel on inspireerinud uut generatsiooni ettevõtjaid, õpilasi ning korporatsiooni jälgima seda digitaalset agendat. Seda toetavad miljardeid eurosid väärt investeeringud.»

Euroopa on see-eest, nagu autorid tõdevad, digitaliseerimisega raskustes olnud ning seda peamiselt konkurentsivõime poolest, mida saadab risk jääda tuleviku võtmetehnoloogiates teistest arengus maha. Raporti tulemusi analüüsides tõdesid autorid, et nii digitaliseeritus üldiselt kui ka kõige olulisemad tulevikutehnoloogiad nagu 5G ja AI on riigijuhtide retoorikas unarusse jääänud, samuti puudub üle-euroopaline harmoniseeritud lähenemine digitaliseerimisele tervikuna.

«Näiteks 5G ja industry 4.0 on fookusalad Angela Merkelile, eraettevõtlus Mark Ruttele ning e-valitsemine Jüri Ratasele. See ei näita mitte ainult digitaliseerimisele suunatud ühise lähenemise puudumist, kuid viitab ka sellele, et digitaliseerimine tähendab erinevatele poliitikutele erinevaid asju. Angela Merkeli jaoks on fookus suuresti digitaalsel infrastruktuuril, samas Jüri Ratase jaoks tähendab see peamiselt avaliku sektori teenuste digitaliseerimist,» tõdesid autorid.