/nginx/o/2014/01/07/2737386t1h5ea3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/07/07/13196414t1hff9e.jpg)
Kunagi rääkis Leonhard Lapin ühes loengus, kuidas sündides võinuks tema nimeks saada hoopis midagi muud, nii ees- kui ka perenimeks. Lapin oli kindel, et kui selline asi oleks juhtunud, oleks tema elukäik olnud hoopis teistsugune. Nomen est omen.
Tellijale
Tarantino (ja paljude teiste) iidol
Minagi puutusin 6. juulil meie hulgast 91-aastasena lahkunud filmimuusikamaestro Ennio Morriconega kõigepealt ta nime vahendusel. Tundus selline cool, dünaamiline ja ühtlasi hästi meelde jääv nimi, mille peale tekkis mõistagi ka küsimus, millist muusikat ta ka teha võib. Räägiti: Morricone ja Morricone. Aga milline muusika siis ka on? Sellise nimega sündides ei olnudki ilmselt teistsugust teed, kui teha sellist muusikat, nagu Morricone tegi.