Linnapea tuulutab tube (2)

Toomas Sepp oli linnavalitsuse kõige väärtuslikum töötaja. Tema viimane tööpäev linnas on 31. august 2020. Lahkumisavaldus sai kirja omal soovil, aga ettepaneku selleks tegi linnapea.

Kõlvart tuulutab tube, ütlevad kõrvaltvaatajad. Linnapea loob oma impeeriumi, kus kogu struktuur muutub keskselt juhitavaks ja kontrollitavaks, arvavad teised. Savisaare aeg peab lõppema, loodavad kolmandad. Allikaid reetmata võin öelda, et kõigil on omamoodi õigus. Kuid see pole veel kogu tõde.

Juhtimisplaan 2021

Selle nn tubade tuulutamise plaani esitas Mihhail Kõlvart linnavalitsuse istungil kolm nädalat tagasi, 17. juunil nime all «Tallinna juhtimisplaan 2021» (vt skeemi). Plaanist ilmneb, et käesolev aasta on linna juhtimisstruktuuri, äriühingute ja sihtasutuste ümberkorraldamise aasta. Järgmisel aastal minnakse linna hallatavate asutuste ja uue võimu kinnistamise juurde. Et juhuslikult on tegemist ka kohalike omavalitsuste valimise aastaga, siis võib arvata, et need otsused peavad meeldima ka valijale.

Linnakantselei tõmmatakse koomale, linnasekretärist saab pigem tehniliste ja protokolliliste küsimuste juht. Uue kantselei alluvusse jääb sisekontroll, õigusküsimused, asjaajamine, välissuhtlus- ja protokoll ning ilmselt ka linnaarhiiv.

Juurde tekib mõjuvõimas Tallinna strateegiakeskus (tööversiooni nimi). Selle alla koondatakse kõik linna arenguga seonduv ja kogu kommunikatsioon. Sealhulgas tulevane tele-, lehe- ja online-meedia keskus pluss linna avalike suhete süsteem. Lisaks finantsid, personal ja IT. Kui pannakse paika strateegiakeskuse juht, siis pole enam tähtsust, kes saab linnasekretäriks. Kõik olulisemad otsused tekivad keskuses.

Kas usaldus ennekõike?

Tagasi Toomas Sepa juurde. Tema tänane kiri annab mõne vihje, miks linnapea Kõlvart vana kaardiväe kindrali lahkuma sunnib. Kui Sepp on lähtunud oma tööd tehes eelkõige professionaalsest pühendumisest ning kaasab otsuste tegemisel võimalikult laia ringi töötajaid, siis nüüd tõuseb väärtuseks usaldatavus. «Muutusi asub läbi viima keegi teine, kellel on linnapea täielik usaldus,» leiame kirjast.

Selged käsuliinid, tugev poliitiline tahe ja kindlakäeline juhtimine on meer Kõlvarti käekiri. Otsustajate ring on piiratud, inimesed pigem oletavad kui teavad, mis neid ees ootab. Kaasamine on muutumas loosungiks ja barjäärid tekivad iseenesest. See on ohukoht, mida võiks arvestada kõik uued luuad. Lähema aasta jooksul kaotavad linna struktuuris töö kümned inimesed, kui mitte enam. Uute võimaluste loomine ei tohi lõhkuda inimeste usku ja eneseväärikust. Usaldus on tähtis, kui seda ei muudeta ustavuseks. Mis kasu oleks hästi töötavast masinavärgist, kui kõigil on kuidagi paha olla...